Saksa parteid püüavad mässulised parlamendiliikmed suukorvistada
Uute reeglite järgi peaks Bundestagi president debattidest osavõtjate nimekirja koos erinevate fraktsioonide juhtidega eelnevalt heaks kiitma. Samuti piirataks presidendi õigust anda üksikutele parlamendiliikmetele sõna, teatab The Local.
Need, kes on muudatuste poolt, usuvad, et sellega õnnestub vähendada pikelevenivaid ja korduvaid vaidlusi, kuid teised, kelle hulgas on ka plaani taga olevate parteide liikmeid, leiavad, et see piirab sõnavabadust.
Muudatused piiravad ka niinimetatud otsuse õigustamise õigust. Nimelt on kõigil parlamendiliikmetel õigus rääkida täiskogu ees viis minutit, et seletada, miks nad hääletavad seaduseelnõu poolt või vastu. Tihti kasutavad seda õigust need, kelle seisukoht erineb nende oma partei omast.
Uute reeglite järgi lubatakse parlamendiliikmetel teha kirjalik avaldus, milles öeldakse, millega ei nõustuta ja miks, ning Bundestagis sõna saamiseks jääb õigus ainult kindlatel tingimustel.
Ettepanekute taga on liidukantsler Angela Merkeli kristlik-demokraatlik liit (CDU), viimase Baieri sõsarpartei kristlik-sotsiaalne liit (CSU), sotsiaaldemokraadid ja vabad demokraadid. Ainult rohelised ja vasakpartei hääletavad 26. aprillil muudatuste vastu.
„Võimalus püsti tõusta ja esineda valitseva partei omaga võrreldes erineva arvamusega on üks Saksa parlamendi põhiõigusi,“ ütles Bundestagi asepresident Katrin Göring-Eckardt, kes kuulub roheliste hulka, esmaspäeval ajalehele Berliner Zeitung.
Vabasid demokraate esindav teine asepresident Hermann Otto nõustus Göring-Eckardtiga, öeldes: „Ma ei näe tegelikku põhjust, et muuta seda, kuidas me töötame.“
CSU juht Horst Seehofer, kelle parlamendifraktsioon on muudatuse poolt, ütles ajalehele Bild, et sõnavabaduse piiramine võib parlamendi töövõimetuks muuta.
Mõned parlamendiliikmed ähvardavad konstitutsioonikohtusse pöörduda.
