Uuring: Venemaa vallutaks Balti riigid kolme päevaga, NATO idaserva tugevdamiseks on vaja miljardeid dollareid
Kui Vene väed siseneks Baltikumi homme, sõidaksid nad NATO vägedest üle vähem kui kolme päevaga. NATO ei suuda edukalt kaitsta oma territooriumi kõige haavatavamat ala, jõuti järeldusele sõjamängude uuringust, mille viisid läbi USA ohvitserid ja tsiviilametnikud, vahendab Foreign Policy USA mõttekoja RAND Corporation põhjalikku analüüsi.
Kuna Venemaa on pärast Krimmi annekteerimist ja separatistide toetamist Ukrainas hakanud jõudsalt suurendama kaitsekulutusi, mängiti läbi stsenaarium, kus Venemaa tungib Baltikumi.
Aastatel 2014 ja 2015 peetud sõjamängudest selgus, et Vene väed jõuaksid 36-60 tunni jooksul Tallinna ja Riia lähistele. Võitluses Venemaaga nappis NATO liitlasvägedel relvastust ja ka õhuväed ei suutnud peatada Vene vägede liikumist. Tulemuseks oli NATO vägede raske kaotus.
Edasine olukord jätaks NATOle ainult halvad võimalused: vasturünnak Venemaa suunas tähendaks sõjalise konflikti eskaleerumist ja suuremat agressivsust Venemaa poolt. Teine võimalus oleks NATOl ähvardada Venemaad suure rünnakuga, millele järgneks ilmselt Venemaa ähvardus kasutada tuumarelva.
Kolmas võimalus oleks kaotust Venemaale tunnistada ja ajutiselt kaitseseisundisse minna, jättes NATO hambutusse olukorda.
Sõjamängudest selgus, et NATO liitlasvägedel oleks halbade stsenaariumite vältimiseks võimalus tugevadada kaitset NATO idaserval, tehes Moskvale kindlalt selgeks, et Baltikumi nii lihtsalt vallutada ei saa. Nimelt selgus, et oluliselt tuleks suurendada nii raskerelvastuse, maa- kui ka õhuvägede hulka. Lisavarustus eeldaks 2,7 miljardit dollarit lisakulu aastas.
