Vene riigiduumas kavatsetakse Saksamaalt 3-4 triljonit eurot sõjakahjusid sisse nõuda

Venemaa riigiduuma liikmed moodustavad töögrupi, et arvutada kokku kahjud, mille põhjustas Saksamaa 1941. aastal Nõukogude Liitu rünnates. Kahjusumma kavatsetakse esitada Saksamaale reparatsiooninõudena, teatas riigiduuma liige erakonnast LDPR Mihhail Degtjarjov.

„Sisuliselt ei maksnud Saksamaa Nõukogude Liidule mingeid reparatsioone purustuste ja metsikuste eest Suure Isamaasõja ajal,“ selgitas Degtjarjov ajalehele Izvestija. „Jalta kokkulepete järgi sai Nõukogude Liit mõningaid Saksa varasid (enamuses mööbel, rõivad, tööstussisseseade) Nõukogude sektorist, mis olid niikuinii armeetrofeed, ning loomulikult ei kompenseeritud seda kahju, mis tekitati sõja käigus Nõukogude Liidu majandusele. Kuigi liitlase Saksa Demokraatliku Vabariigiga sõlmiti pärast sõda kokkulepe reparatsioonide vastuvõtmise lõpetamise kohta, siis Saksa Liitvabariigi ja seda enam ühinenud Saksamaaga selliseid kokkuleppeid ei sõlmitud, mis tähendab, et küsimus on lahtine ja täiesti aktuaalne. Seda enam, et Saksamaa jätkab Venemaale kahju tekitamist, surudes Euroopa Liidus peale ebaseaduslikke sanktsioone.“

Isegi siis, kui võtta arvesse välja viidud kaupade maksumust ja Saksa sõjavangide tööd Nõukogude Liidus, ei ületanud reparatsioonid SDV-st 15-16 miljardit dollarit. Nõukogude Liidu riikliku komisjoni andmetel moodustas materiaalne kahju 30 protsenti riigi „rahvuslikust rikkusest“, Nõukogude territooriumil purustati 1710 linna ja linnatüüpi asulat ning üle 70 000 küla, 32 000 tööstusettevõtet ning 100 000 kolhoosi ja sovhoosi. Materiaalsed kahjud hinnati 2,6 triljonile rublale (600 miljardit dollarit). Degtjarjov märgib sealjuures, et Saksamaa maksis reparatsioone isegi riikidele, mida sõja ajal üldse olemaski ei olnud. Näiteks Iisraelile maksti üle saja miljardi marga (60 miljardit eurot).

„Tuleb välja, et Saksamaa maksis kompensatsiooni kuuele miljonile holokausti ohvrile, kuid ignoreeris sealjuures 27 miljonit tapetud nõukogude inimest, kellest üle 16 miljoni olid rahumeelsed elanikud,“ ütles Degtjarjov. „Ma leian, et reparatsioonide lõppsumma praegustes hindades ei tohiks olla väiksem kui 3-4 triljonit eurot, mille Saksamaa peaks maksma Nõukogude Liidu õigusjärglasele Venemaale. Me loodame, et meie töögruppi tulevad Valgevene, Ukraina ja teiste endiste Nõukogude Liidu vabariikide esindajad, kellel on samuti õigus pretendeerida reparatsioonidele ühinenud Saksamaalt.“