Vene välisministeeriumi esindaja: Ukraina sündmused on vene maailma proovikivi eriti Balti riikides
„Me kinnitame, et teeme kõik võimaliku meie kaasmaalaste õiguste ja huvide kaitseks, kus iganes nad ka ei elaks,“ kuulutas Makarov RuBaltic.ru-le.
Balti riikides elab Makarovi sõnul üle 1,3 miljoni „kaasmaalase“, Ukrainas kuus miljonit, kuigi Ukrainas on see arv võinud muutuda. Igal juhul on diasporaa problemaatikat uurinud Vene teadlaste arvates igasugused andmed välismaal elavate kogukondade kohta indikatiivsed ja hinnangulised, ütles Makarov.
„Töö välismaal elavate vene kaasmaalastega ehitatakse kõikides riikides üles samadele põhimõtetele. Me püüame Balti riikides ja ka Ukrainas vältida mingit regionaalset või lokaalset spetsiifikat. See ei erine põhimõtteliselt tööst kaasmaalastega näiteks USA-s, Prantsusmaal või Kõrgõzstanis. Reageerides kaasmaalaste soovidele ehitame me oma suhted nendega üles nii, et nad ei võõrduks protsessidest, mis toimuvad ajaloolisel kodumaal, tunneksid sisemist sidet rahvaga, mille sügavusest nad välja kasvasid. Ühesõnaga, et meie paljumiljoniline diasporaa saaks Venemaa usaldusväärseks partneriks, kellelt meil on õigus oodata sügavat sisemist moraalset toetust, meie välispoliitiliste algatuste ja riigi tohututes avarustes toimuva loova töö mõistmist,“ ütles Makarov.
Vene Föderatsioon peab Makarovi sõnul välismaal elavate vene kaasmaalaste olukorda oma välispoliitika üheks prioriteediks. Eriti suure tähelepanu pööramist sellele küsimusele nõuab praegu maailmas kujunenud olukord.
Makarovi sõnul on sel aastal tähistatud saja aasta möödumist Esimese maailmasõja algusest ja toimub teemakonverents „Esimene maailmasõda ja vene kaasmaalaste saatused“. Lõppes kampaania Esimeses maailmasõjas osalenud vene kangelastele Moskvasse mälestusmärgi püstitamiseks raha kogumiseks.
Sel aastal tähistatakse Makarovi teatel laialdaselt ka Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste 70. aastapäeva: Leningradi blokaadi lõppemist ja endiste liiduvabariikide vabastamist fašistlikest okupantidest.
Uus iga-aastane projekt noortele kaasmaalastele on „Noore liidri kool“, mille peaeesmärk on Makarovi sõnul kaasmaalaste kasvava põlvkonna liidripotentsiaali kasvatamine. „Noore liidri kool“ tähendab igapäevaseid neljatunniseid üritusi Moskva Venemaa riikliku humanitaarülikooli baasil kõrgelt kvalifitseeritud lektorite ja tuntud politoloogide osavõtul, kohtumisi välismaal elavate kaasmaalaste valitsuskomisjoni (PKDSR) ja Venemaa välisministeeriumi, riigiduuma ning rahvusvahelise uudisteagentuuri Rossija Segodnja juhtkonnaga, aga ka ekskursioone ja haridusprogramme osavõtjatele, kes külastavad ajaloolist kodumaad esimest korda.
Tähtis koht PKDSR-i tegevuses on Makarovi sõnul kaasmaalastele suunatud informatsioonialasel tööl. Sel aastal hakkas tööle välismaal elavate vene kaasmaalaste ülemaailmse koordinatsiooninõukogu internetiportaal. Antakse välja ajakirja Russki Vek ja kolme regionaalset ajakirja: Baltiiski Mir Balti riikides, Jedinstvo i Raznoobrazii Kesk-Aasias ja Šire Krug Euroopas.
Kommenteerides Eestis välja antud Oleg Samorodnõi raamatut „Соотечественники Кремля“ („Kremli kaasmaalased“), ütles Makarov, et on hästi teada, et emigrantide kitsas ringkonnas ei ole veel kadunud need, kellele meeldib loopida poriga neid kaasmaalasi, kes tugevdavad sidemeid ajaloolise kodumaaga, püüavad säilitada vene keelt, võitlevad oma laste võimaluse eest saada haridust vene keeles ning edendavad ja populariseerivad vene teaduse saavutusi oma asukohamaal.
„Loomulikult ei ole need inimesed iseseisvad, me saame aru, kes on selliste „raamatute“ tellijad,“ teatas Makarov. „Selliste paskvillidega ei õnnestu neil lüüa kiilu Venemaa ja tema kaasmaalaste vahele, külvata usaldamatust. Elu on tellitud raamatu väljamõeldistest veenvam.“
