Rein Toomla: Marina Kaljuranna tugeva toetuse peapõhjus on selles, et ta ei kuulu erakonda
Esmaspäeval avaldatud ja septembri alguses TNS Emori poolt tehtud presidendikandidaatide uuringust selgus, et Marina Kaljuranna toetus rahva seas on tõusnud 40 protsendini ja Siim Kallase toetus on langenud nelja protsendipunkti võrra 18 protsendile. Augustis oli kahe kandidaadi vahe 8 protsendipunkti - Kaljuranda pooldas 30 protsenti ja Kallast 22 protsenti vastanutest.
Rein Toomla ei pea Siim Kallase toetuse langust märkimisväärseks ning leiab, et tõenäoliselt oli see tingitud valimistest riigikogus. "Lõppkokkuvõttes võis arvata, et Siim Kallase tagant läksid ära osa Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide toetajatest."
Toomla sõnul tuleb pilti laiemalt vaadata ning pöörata tähelepanu sellele, kust Marina Kaljurannale lisandunud toetus pärit on. "See toetus kuuluv inimestele, kes ei tea või pole otsustanud, keda nemad presidendina eelistavad. "See on erakordselt tähtis. Kui aastapäevad tagasi vastasid ligi pooled, et ei tea, keda presidendiks valivad, või toetasid kedagi muud, siis nüüd on see seltskond kahanenud kuskil kuuendiku peale."
Politoloog oletas, et suur osa neist, kellel polnud algselt mingit seisukohta, on hakanud eelkõige Marina Kaljuranna seljataha minema. "Mingisugune osa neist on läinud ka Kallase taha, sest aja jooksul on ka Kallase toetus tõusnud. Aga teiste poliitikute toetus ei ole aasta jooksul eriliselt kasvanud. Tõus kahelt kuuele protsendile ei ole midagi erilist. Nad on seal enam-vähem kogu aeg öelnud," tõdes Toomla.
Kaljuranna toetusele rahva seas aitab kaasa erakonda mitte kuulumine
Tekib õigustatud küsimus, miks Kallase toetus väikses langustrendis on ning Kaljurand enda toetust tugevalt kasvatada on suutnud, kuigi ta pole veel ametlik kandidaatki olnud? Kallase kogemustepagas on märkimisväärne ning pädevuses üldiselt ei kahelda. Mida on Kallas valesti teinud?
Toomla hinnangul seisneb peamine põhjus selles, et Kaljurand ei kuulu ühtegi erakonda, ehkki ta oli Reformierakonna valitsuses. "Kaljurand on ka naisterahvas ja särav isiksus. Sellest, et ta rahvuselt venelane on, ei saa arvatavasti keegi aru, kes on kuulnud kasvõi tema lühikest juttu - absoluutselt aktsendivaba. Vast siis ka Eesti rahvas on muutunud selles suhtes tolerantsemaks. Veel mõned päevad tagasi olid meie valitsuses kaks venelast - Kaljurand ja Ossinovski. 20 aastat tagasi oleks see täiesti mõeldamatu olnud."
Kaljuranna toetuses kumab läbi ka rahva arusaadav umbusk poliitiliste liidrite suhtes. "Me teame ju seda, et usaldus erakondade, valitsuse ja parlamendi vastu ei ole kõige suurem. Poliitikud on sellele ka ise kaasa aidanud. Näiteks koalitsioonierakonnad, kes pole ise suutnud ühtses kandidaadis kokku leppida. Mingisugusel hetkel oli neil neli kandidaati. Siiamaani on väga aktuaalsed kaks kandidaati. Võib lisanduda ka kolmas kandidaat Nestori näol. Kui ei suudeta presidendikandidaadis kokkuleppele jõuda, siis inimene tänavalt mõtleb, et mida nad siis veel üldse suudavad," selgitas Toomla.
Selle taustal on Toomla sõnutsi küllaltki loomulik, et toetus langeb sellele isikule, keda ei seostata nii tugevalt valdkonnaga.
