EESTI VABARIIK. Tugev, Tartu rahu põhine, nii de fakto kui de jure iseseisev rahvusriik, kus peremehe-rollis on eesti rahvas — selline on meie, eesti iseseis¬vusrahvuslaste, kompro¬missitu nõue.
Kaitseme Eesti Põhi¬seadust, eriti selle esimest paragrahvi, mis on ootamatult kujunenud eesti rahvuse püsimajäämisvõitluse viimaseks kantsiks.
Eesti liitmine Euroopa liiduga oli EV Põhiseaduse vastane. EL põhiseaduse ratifitseerimine riigikogu poolt oli riigireetmine. Eesti peab välja astuma Euroopa Liidust, veelkord taasiseseisvuma.
RIIGIKORRALDUS. Peame õigeks arusaama riigist kui tsivilisatsiooni organiseerituse kõrgeimast vormist. Oleme vastu uusliberalistlikele väidetele nagu oleks riik põhimõtteliselt halb peremees.
Tagame kohaliku elu arengule keskustega võrreldavad võimalused. Kohalike omavalitsuste arv peab sõltuma inimeste vabast tahtest, piirkonna ajaloolisest, majanduslikust ning kultuurilisest omapärast.
Peame otstarbekaks presidendi otsevalimisi, saadiku tagasikutsumise mehhanismi kehtestamist, maakonna tasandi muutmist valitavaks.
RAHVUSPOLIITIKA. Meie siht on eesti rahvuse püsimajäämine enamusrahvusena oma põlisel kodumaal.
Mõistame kujunenud olukorra tõsidust, rahvuse kriisi sügavust. Olulisemad on madal iive, mitteeestlaste suur osakaal rahvastikus, assimileerumine, migratsioonisurve, halb tervislik olukord, maapiirkondade tühjenemine. Ent pikaajaliselt on võimalik olukorrast välja tulla.
Me ei nõustu kodakondsuse nullvariandiga, me ei luba uut massilist kolonisatsiooni ei idast ega läänest. Rakendame rangema kodakondsus-, keele- ja immigratsioonipoliitika. Edendame kolonistide repatrieerumist ja Eesti dekoloniseerimist.
Terve pere ja turvaline kodu on inimesele tähtsaim — riigi sotsiaalpoliitika peab olema perekeskne ja iivet toetav.
RIIGIKAITSE. Eesti kaitsmine peab tuginema rahva kaitsetahtele. Eesti julgeolek peab tuginema ka rahvusvahelistele kokkulepetele ja meie tegevusele geopoliitilise subjektina geopoliitiliste ruumide vahen¬damisel.
Eesti kaitsevõimega on lahutamatult seotud majanduslik sõltumatus ning geopoliitiliste seaduspärasustega arvestamine. Seetõttu Eesti majandus peab tagama ligipääsu välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest võrreldavate osakaalude alusel, sealjuures kogumahus, mis ei pärsi rahvusliku majandussektori arengut ega saavuta riigis ülekaalu rahvuslike investeeringutega võrreldes. Ka see on Eesti julgeoleku üks taladest.
Toetame NATO liikmelisust. Pooldame koostööd ÜRO rahujõududega.
Peame vajalikuks üldist kohustuslikku kaitseväge.
Kaitseliit tuleb välja arendada massiliikumiseks, tugevdada Kaitseliidu juures noorteorganisatsioone.
Maa ja maavarade müügi keelustamine mittekodanikele ning elanike hajaasustus sulgeb meie julgeolekualase ringkaitse.
TURVALISUS. Peame isikuvabadust ühiskonna aluseks. Senine riigivõim ei ole suutnud ära hoida vabaduste ning võimaluste kuritarvitamist, mistõttu sama tähtsaks kui on karistuse karmus, peame karistuse vältimatust. Tuleb tugevdada õiguskaitse süsteemi.
Erilist rõhku tuleb panna kuritegevuse ja korruptsiooni väljajuurimisele seadusloomest.
Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine olgu üks riigi prioriteetidest. Kriminaalkorras karistatud isikud ei tohi saada võimalust taotleda kodakondsust ja nende elamisluba tuleb tühistada.
Peame vajalikuks surmanuhtluse taastamist.
VÄLISPOLIITIKA. Eesti välispoliitilist tugevust ja mainet võivad edendada eeskätt rahvusvaheline koostöö ja majanduslik kiirareng. Seepärast peab välispoliitika põhinema tasakaalustatud suhtlemisel kõigi lähemate ja kaugemate mittevaenulike riikidega lähtuvalt meie rahvuslikest huvidest. Tuleb hoida tasakaalus lääne ja ida suhted, kusjuures ida ei tähenda mitte Venemaad vaid kõiki riike meist idapool.
Eesti lävimine teiste riikidega peab toimuma üksnes võrdsetel, väärikatel ja vastastikku kasulikel alustel. Eesti tuleb välja arendada rahvusvahelise kaaluga geopoliitiliseks subjektiks, meie välispoliitika peab saama geopoliitikapõhiseks, Eestist peab saama n.ö uus Šveits (lahend on lahti räägitud raamatuga: „Eesti & geopoliitika“, Tallinn, 2002).
Toetame teiste rahvaste enesemääramisõigust ja omariiklust oma põlisel kodumaal.
EUROOPA LIIT. Peame enda kohuseks teavitada liitumisega kaasnevatest tagajärgedest: omariikluse kadumine, kodumaa kaotamine majanduse ja ressursi, eelkõige maa ülesostmise läbi, kontrolli kadumine piiri, territooriumi ja immigratsiooni üle, keele-, kaitse-, majan¬dus- ja välispoliitika üle. Kõige selle tagajärjel eesti rahvas muutub kiiresti riiklusvõimetuks pärismaalaseks oma kodumaal.
Euroopa Liit olgu meile oluline partner ja koostööst maksimaalse kasu ammutamine eeldab just iseseisvaks riigiks olemist. EL on liitriik ja selle omavalitsuspiirkonna staatus ei rahulda meid.
Selgitame jätkuvalt, et iseseisvusele, vabadusele ja rahvusliku majanduse ülesehitamisele pole alternatiivi, et iseseisva Eesti ülesehitamine on võimalik (vt EIP doktriin: “Eesti iseseisvus ja majandus — Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum”, www.iseseisvuspartei.ee) ja realiseerituna kogu maailma imetlust vääriv.
MAJANDUS. Majandustegevus iga riigi territooriumil koosneb rangelt kahest osast: residentide majandustegevus (ametlik nimetus: rahvuslik majandus) ja mitteresidentide (välisriikide kodanikud, väliskapital) majandustegevus. Kogu majandustegevust mõõdab sisemajanduse koguprodukt — SKP. Residentide majandustegevust (seega siis Eesti majandust) mõõdab rahvuslik koguprodukt — RKP. Kusjuures RKP=SKP-VK (VK — Eestist väljaveetud kasum). Eesti on erandlik selles halvas mõttes, et mitteresidentide puhaskasumi väljavool on erakordselt suur (12 miljr 2005.a.), st et Eesti rahvuslik majandus on nõrges¬tatud, Eesti on uuskoloniseeritud riik, kus elanikud on väliskapitali odav tööjõud.
Rahva elujärje ja majanduskasvu mõõtmisel tohib kasutada üksnes RKP väärtust, mitte SKP väärtust, nagu praegu seda te¬hakse, sest välja¬viidud puhaskasum on ju võõras rikkus.
Kuid rahvusliku majanduse kordategemine on veel võimalik, kui võtta aluseks järgmine:
Maailmas on riigid jagunenud majanduspoliitiliselt: uusliberalistlik kapitalism (Lääne tööstusriigid), rahvusriiklik protektsionism (Kagu-Aasia edukad majandusriigid), uuskoloniseeritud riigid (need, mis on aluseks võtnud Rahvusvahelise Valuutafondi majanduspoliitika). Eesti on tüüpiline uuskoloniseeritud riik, mille rahvuslik majandus on sisuliselt hävitatud, kus peremehetseb võõras (väliskapitali) majandustegevus.
Rahvusliku majanduse päästmiseks tuleb võtta maha kõik IMF ja EL pidurid: viia seadused vastavusse, majandus välja tuua IMFi juhtimise alt, Eesti Pank panna täitma riigi keskpanga funktsioone. Muuhulgas peab Eesti Pank üles ehitama Eesti rahvusliku panganduse täies mahus: pikalaenupangad, ühistegelik pangandus, riiklik äripangandus, kohalik äripangandus, väliskapitalil äripangad, innovatsioonipangad. Alles vaba laenuvõimaluse tagamine rahvuslikule majandusele avab võimaluse majanduse ülesehitamiseks, sest praegu Eestit valitsevad (Rootsi ja Soome) äripangad viivad ellu halastamatut rahvusliku majanduse hävitamist.
Kasutada majanduses välisinvesteeringuid, ent samas hoida nende iseloom range kontrolli all: tõkestada selliste välisinvesteeringute sissetulek, mille eesmärgiks on siseturu ja ressursi ülesostmine. Riiki tohib lasta vaid eesti rahvale kasulikke investeeringuid, sealjuures kõikidest geopoliitilistest ruumidest, st et tuleb rakendada välisinvesteeringute ja majandussidemete geopoliitilise tasakaalustatuse printsiipi.
Peame vajalikuks kõiki majandustegevuse vorme: nii era-, riiklikku- kui ka ühistegelikku ette¬võtlust, sealjuures nii suurt, keskmist kui ka väike-ettevõtlust.
Eelistame teadmisi ja oskusi nõudvat tootmist, eksporttootmist ja lõpptoodangu valmistamist too¬raine müügile.
Rahvusliku majanduse kiirarendamisel teeme sobiva rõhu¬asetuse ka Eesti erakordselt suurtele (per capita) maapõue- ja loodusrikkustele, erandlikult suurele geopoliitilisele potentsiaalile, mis tuleneb meie soodsast geograafilisest asendist.
MAAELU. Põllumajandus peab uuesti saama heaolu ja julgeoleku üheks alustalaks. Taastame põllumajanduse elujõu meile kasuliku tollipoliitika kaudu, kogu maailma turupotentsiaali ärakasutamise kaudu.
Väärtustame tooraine -ja loodussäästlikkust, soosime mahepõllumajandust, samas ei tee takistusi suurtootmisele, kui see ei sea ohtu teisi tootmisviise.
Eesti põllumajandus peab tagama meie vajaduste rahuldamise kodumaise põhitoiduga. Ekspordiks toodame mahus, mis meie tootjatele jõu- ja soovikohane, peame naeruväärseks alluda EL-i kvootidele.
MAKSUD. Eelistame selliseid makse, mis on kergesti tuvastatavad, maksustame eelkõige tarbimist, tulu mõõdukalt.
Hoiame üldise maksukoormuse määra alla 35%-i, ettevõtluse tulumaksu alla 20%-i, vähendame eraisikute tulumaksu määra.
Tõstame omavalitsuste rolli maksude kogumisel.
SOTSIAALPOLIITIKA. Rakendame vaesuspiiri, alampalga määra, pensionide ja töötu abiraha suhtelised määrad, mis on tavaks arengutasemelt võrreldavates Euroopa riikides.
Eesmärgiks on kogu ühiskonna väärikas toimetulek.
Varanduslik ebavõrdsus Eestis on väljunud normaalsele riigile lubatavatest raamidest. Sotsiaalpoliitika üheks peaeesmärgiks oleme seadnud varandusliku ebavõrdsuse vähendamise sotsiaalse heakskiidu piiridesse.
HARIDUS. Mida haritum on inimene, seda rohkem suudab ta kasu tuua iseendale ja teistele. Hindame haridust tähtsaks investeeringuks, ka eduka majanduse eelduseks.
Pooldame kõrgkoolide mitmekesist kooslust, nii riiklikke kui erakoolide paindlikku võrku. Tagame kõrghariduse saamise võimaluse kõikidele sõltumata nende varanduslikust jõukusest. Eriti andekatele teeme soodustusi.
Eesti pinnal tegutsevad koolid, sealhulgas ka erakoolid peavad tagama riigikeele oskuse. Muukeelne haridus peab toimuma kultuurautonoomia seaduse alusel.
Soodustame kogu elu kestvat täiendõpet, kõlblust esiletoovat ja isiksust väärtustavat haridust. Peame õigeks võrdlevat usuõpetust koolides.
Teadusele tehtavate riiklike kulutuste mahtu suurendame 2 protsendipunkti võrra ja suuname selle eelkõige rakendusteadusesse ning innovaatikasse, eriti leiundusse.
KULTUUR. Ehitame ühiskonda mille aluspõhjaks on rahvuskultuur. Selline ühiskond tugineb loovale eneseväljendusele, säilitab ja arendab edasi esivanemate pärandit, rahvuslikku omapära, piirkondlikku kultuurielu. Rahvuskultuur on eeldus rahvuse püsimajäämiseks, annab impulsi saavutuskultuurile.
Riik peab tagama rahvusteaduste (eesti keel, ajalugu) arengu. Eesti keele kaitse peab olema riiklik prioriteet.
Välistame riigi surve kultuuriloomingule, tagame maksuvabastuse laia haarde kultuurisfääris.
TERVISHOID. Väärtustame inimese ja rahva tervise kui riigi eksisteerimise ja julgeoleku aluse.
Peame õigeks riigi poolt tasuta arstiabi andmist vähemalt humanitaartasandil, säilima peab riiklik kiirabi ja haiglavõrk.
Haigekassa ja perearsti süsteem tuleb reformida.
Tõstame au sisse tervisliku elulaadi. Tunnistame klassikalise ja rahvameditsiini võrdset eluõigust. Tervisesport peab saama kättesaadavaks igale kodanikule.
