Väikestele valdadele vesi peale

Siseminister Tarmo Loodus esitab jaanuari teisel nädalal valitsusele radikaalse haldusterritoriaalse reformi kava, mille kohaselt jääb rahvaarv valdades 8000 ja 12 000 vahele.

“See pole absoluutne reegel, kuid sellised numbrid saime maavanemate ettepanekutest lähtudes,” ütles Loodus. “Kohalikke omavalitsusi jääb ilmselt saja kanti. Enam-vähem kihelkondlikust printsiibist lähtudes.”

Looduse sõnul jäävad ka erandid. “Need sõltuvad asustustihedusest ja geograafilisest asendist, kuid loodan, et erandeid tuleb vähe,” lausus minister.

Kevadel nimetatud kriteeriumide järgi soovis siseministeerium kohaliku omavalitsuse väikseima suurusena näha 3500 elanikuga valdu. Ministri sõnul muudetakse ka otsustamise alused radikaalsemaks, mida osa maakondi on juba reformiettepanekuid tehes järginud.

Haldusreformi eksperdi Madis Kaldmäe sõnul pole erandid õigustatud, kui vastu võetakse radikaalne 70 valla variant. “Kihnu ei saa sel juhul omaette vald olla ja ma ei näe põhjust, et Kihnu oleks suurem erand kui Noarootsi Läänemaal,” lausus Kaldmäe, kes on pehme ehk kuni 130 vallaga variandi pooldaja.

Siseministeeriumis valmis jõuludeks kokkuvõte maavanemate esitatud ettepanekutest haldusterritoriaalse reformi kohta. Kaldmäe sõnul on kaardid, mida nende ettepanekute põhjal praegu joonistatakse, ikkagi spekulatsioon. “Piirid tulevad viimasena,” ütles ta.

Pehmema variandi poolt oleksid rohkem kui pooled kohalikud omavalitsused ja Kaldmäe sõnul oleks seda lihtsam teostada. Minister Loodus esitab valitsusele tõenäoliselt siiski radikaalsemale variandile lähedase ettepaneku.

“Veebruaris hakkame jälle kohalike omavalitsustega reformi edasi arutama,” lubas Loodus. Siiani on haldusreformi arutanud ja mingi otsuse teinud 90 protsenti valdadest ja linnadest, kusjuures igasuguste muutuste vastu on iga viies omavalitsus.

Maavanemate ettepanekute põhjal on siseministeerium kaardistanud keerulisemad piirkonnad, kus tehakse eriuuringud ning rahvaküsitlused. “Küsitluste jaoks on meil tuleva aasta eelarves kaks ja pool miljonit krooni,” ütles Loodus. Uuringut vajab iga kümnes kohalik omavalitsus.