Endine Eesti õhuväe ülem ja sõjaväelendur, erukindralmajor Teo Krüüner ütles ÄP Online’ile, et on isegi olnud linnuparvega kokku põrgates väga kriitilises situatsioonis, kuid õnneks suure lennukiga sellest alati välja tulnud.

“Praegu on sügis ja linnud kogunevad parvedesse, kus nad on lennuki eest väga inertsed põgenema,” selgitas ta.

Kokkupõrge suure linnuga võib Krüügeri sõnul kahjustada mootorit ja see omakorda rikkuda reduktori. Samuti võib tiivuline lõhkuda peavindi või sabavindi. Mõlemal juhul kaotab lennuk juhitavuse. Lihtsa mootoririkke korral saaks lennumasin teise mootoriga tagasi lennata, lisas ta.

Krüüner ütles, et ehkki on sõjaväelendurina peamiselt suurte lennukitega lennanud, on ta ka helikopterit juhtinud. Antud juhul välistaks ta pilootide vea: “Juhtus midagi nii äkilist, et lennuk kaotas kohe juhitavuse ja lendurid ei suutnudki reageerida.” Ka ei tohiks lendureid tema sõnul süüdistada selles, et nad mingit ohusignaali ei väljastanud: “Neil polnud lihtsalt selleks aega, tähtsam oli püüda lennukit stabiliseerida, mida nad kindlasti ka viimse hetkeni üritasid.”

Copterline Eesti juht Tõnis Lepp lükkas intervjuus “Aktuaalsele kaamerale” ümber võimaluse, et kopterihuku põhjustasid linnud.

Viimasena Copterline’i helikopteriga sidet pidanud lennujuht ütles Eesti Ekspressile, et enne allakukkumist tegi lennumasin õhus kummalisi manöövreid.

Kopter tegi algul järsu pöörde lõunasse, siis läände, siis põhja. Oli näha, et kiirus ja kõrgus vähenevad väga kiiresti: 800 jalalt langes kopter 400 peale mõne sekundiga.

Järgmine hetk oli kopter merepinnale juba nii lähedal, et radar seda enam õieti ei fikseerinud.

Majandusminister Edgar Savisaar välistas õnnetuse põhjusena halva ilma, piloodi vea ja terrorismi, vahendab AK. Savisaar usub, et tegu oli tehnilise veaga.

Neljapäeva hommikul pakkusid Eestile oma päästeabi ka Ameerika Ühendriigid. abi täpsem iseloom on veel lahtine. Eestisse peaksid saabuma ka Sikorsky helikopteri tootjafirma esindajad, et teha koostööd uurimisgrupiga.