Võitja pälvis 15 000 euro suuruse preemia ning võidutöö saab aluseks Lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasisel ruumilisel planeerimisel.
„Meie võistlustöö arhitektuursed vormid on inspireeritud loodusmaastikust, sujuvatest üleminekutest ja piiriseisunditest. Hoonete ja väikevormide sekkumistega võimendame olemasolevaid maastikuvorme ja motiive. Töö ühendab ja seob kahte kontrasti, merd ja klinti,“ rääkisid võidutöö autorid, „laulukaar on oluline tugev rahvuskultuuriline sümbol ja pühapaik, mida tuleb välja tuua, aga ei tohi varjutada. Loome võrgustiku selle toetamiseks erinevates kihtides, tugifunktsioonid hoonestuse näol ning väikevormid eriilmeliste inimkesksete objektidena.“
Autorid rõhutasid, et suurt tähelepanu pöörati eri skaalas ürituste ja nende liikumise kaardistamise ning mõtestamisega. „Paigutasime, ühendasime ja ristkasutasime alal kolme funktsiooni – laulupidu, suurüritused ning vaba aja pargiala. Ala läbib kompositsiooniline telg, mis toob inimesed kokku, mere äärest ja mäe pealt.“
Põhjuse, miks töö sai nimeks „Kiigele“, vastasid autorid järgnevalt: „Kiikumise tähendus, aeg, vahendid ja kombestik on muutunud, kuid pole hääbunud. Kiikumise juurde kuulusid kiigelaulud ja kiigemängud. Kiigeplatsidel toimunud ühislaulmisi võime pidada laulupidude eelkäijateks – nii loome tugeva seose minevikuga.“
Võidutöö „Kiigele“ autoriteks on Kersti Lootus, Maire Suimets, Hanna Veske, Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus, Ilmar Valdur, Anne Vingisar ja Karl Erik Miller.
