IKT-sektori ettevõtjaid ja valdkonna innovaatoreid koondav ITL nendib oma dokumendis „Nutikas Eesti 2035“, et ühelt poolt on IKT-sektori lisandväärtuse osakaal kogu majandusest jõudsalt suurenenud, riigi tasandil on paranenud e-teenuste levik ja ühiskonna digioskuste arendamisse on tehtud mahukaid investeeringuid; teisalt on murekohaks erasektori madal digitaliseeritus ja kasvav kvalifitseeritud tööjõu puudus.

„Samamoodi jätkates jõuab Eestis loodav lisandväärtus Euroopa Liidu tasemele järele alles aastaks 2046. Vajame julgeid muutusi, mis võiksid sündida era- ja avaliku sektori vahelises koostöös ja tihedas dialoogis,“ rääkis ITL-i tegevjuht Doris Põld. Nutikad tehnoloogiad on vaja enda kasuks tööle panna nii erasektori arendamiseks, riigisektori e-teenuste ja ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks kui ka hariduse ja elukeskkonna edendamiseks.

Doris Põllu sõnul oleme suures plaanis õiges suunas liikumas, nüüd on vaja valida fookused, et suudaksime e-riigina endiselt maailma tipus püsida. IKT-sektoril on siin oluline roll täita ja ITL on oma visioonidokumendis Eestile olulised fookused sõnastanud. „Nutikas Eesti 2035“ toetub kolmele sambale: innovaatiline ja kestlik majandus, nutikas rahvas ja visiooniga riik.

„Innovaatilise ja kestliku majanduse saavutamiseks peame majanduse digitaliseerimisega jõudsalt edenema, senisest enam kasutama andmeid otsustamise ja uute ärimudelite loomise alusena ning toetama ettevõtete innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamist ettevõtluses. Sama oluline on rohepöörde elluviimisel tehnoloogia võimaluste kasutamine,“ tõi ITL president Juhan-Madis Pukk näite esimese samba sisust.

Teise samba „visiooniga riigi“ puhul toonitab ITL-i juhatuse liige Ats Albre, et kõige kasutajasõbralikumad ja turvalisemad lahendused saavad sündida era- ja avaliku sektori koostöös. „Eesti tööealine elanikkond väheneb 2040. aastaks ligikaudu 130 000 inimese võrra. Peame tagama väheneva rahvastiku tingimustes riiklike teenuste kättesaadavuse ja rutiinsed avaliku sektori töökohad tehnoloogia kaasabil automatiseerima,“ rääkis Albre.

„Nutika rahvani jõudmiseks peame aga tagama kvalifitseeritud tööjõu ning lahendama IKT-oskustega inimeste puuduse küsimuse. Kutsekoja uuringu kohaselt vajame nii IKT-sektori kui muude sektorite tööjõuvajaduse täitmiseks igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti. Selleks tuleks tehnoloogiaalaste teadmiste ja oskuste omandamine muuta iga haridustaseme ja valdkonna loomulikuks osaks. Sealjuures tuleb muuta õpetajate palk motiveeriks ning tuua tehnoloogilised lahendused haridusse,“ tõi Doris Põld näite kolmanda samba sisust.

Kõigi kolme samba elluviimiseks on oluline, et tagatud oleks asukohast sõltumatult kättesaadav ülikiire sideühendus.