Tallinna volikogu arutab Kremli mõjuvälja taastootvatelt isikutelt linna aumärkide äravõtmist

Tänasel istungil hakkab Tallinna linnavolikogu arutama Reformierakonna ja Isamaa fraktsiooni ettepanekut muuta Tallinna põhimäärust selliselt, et volikogu otsusega saaks linna teenete- ja vapimärgi ära võtta isikutelt, kes aitavad taastoota Vene Föderatsiooni mõjuvälja ja õigustavad Venemaa agressiooni Ukrainas.

„On veider, et ajal, mil Eesti riik toetab Ukrainat võitluses agressori vastu, leidub selle pealinna kõrgete aumärkide kandjate seas isikuid, kelle tegevust on seostatud Kremli mõjuvälja laiendamisega. Nende koht kindlasti ei ole selles nimekirjas,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Sander Andla.

Ta selgitas, et hetkel puudub regulatsioon, mille alusel saaks Tallinna linn välja antud teenete- ja vapimärke ära võtta. „Meie soov on see luua, et välistada Kremli mõjuvälja taastootvate isikute kuulumine Tallinna aukodanike sekka, mis on tugevaks hoobiks pealinna mainele,“ lisas Andla.

„Tegemist on väärtusküsimusega. Tallinn on Eesti pealinn ning linna tunnustust ei tohi anda inimestele, kes toetavad režiimi, mis on ohuks Eesti julgeolekule ja iseseisvusele. Vajame eestimeelset linnajuhtimist ning see peab väljenduma ka konkreetsetes tegudes. Isikutelt, kes taastoodavad Venemaa mõjuvälja, tuleb linnapoolsed tunnustused ära võtta,“ ütles Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase.

Reformierakonna ja Isamaa poolt algatatud eelnõu seletuskirjas märgitakse, et 2017. aastal Tallinna teenetemärgi saanud Aleksei Semjonov on aastaid olnud Kaitsepolitsei jälgimise all. Tema juhitavat MTÜd Inimõiguste Teabekeskus on KAPO aastaraamatutes nimetanud Venemaa mõjutuspoliitika peamiseks tööriistaks Eestis. Näiteks on KAPO tuvastanud, et teabekeskus sai raha Venemaa välismaal elavate kaasmaalaste õiguskaitse- ja toetusfondist, levitamaks Kremli valeväiteid inimõiguste rikkumisest Eestis. Semjonov on ka öelnud, et tema arvates on Krimm Venemaa osa.

2016. aastal toonase linnavalitsuse ettepanekul Tallinna teenetemärgi saanud Sergei Garanža on lisaks riigikeele mitteoskamisele jäänud avalikkuses silma sellega, et viis oma kooli õpilased Nõukogude Liidu sümboolika taustal paraadfotosid tegema ja pani nad punavormis Nõukogude propaganda saatel nn suure isamaasõja temaatilisi luuletusi ja laule esitama. Viimast on Kaitsepolitsei aastaraamatus kirjeldatud kui silmapaistvat näidet 9. maiga seotud mõjutustegevusest.

Sander Andla nentis, et antud eelnõu menetlemine ei ole volikogus just kuigi sujuvalt läinud. „Algatasime selle juba eelmise aasta mais ja eeldasime ka kiiret menetlust, sest probleem oli aktuaalne. Volikogu õiguskomisjon võttis selle aga arutlusele alles oktoobris, kuid otsustas toona Keskerakonna ja EKRE häältega seda linnavolikogu istungile mitte saata. Täna jõuame siis esimesele lugemisele,“ rääkis Andla.