Kes suuremate erakondade juhtidest sobib paremini peaministriks? Neljandana käis Delfi „Tööintervjuul“ Reformierakonna juht Kaja Kallas. Intervjueerisid Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ning Delfi ja Eesti Päevalehe poliitikatoimetaja Raimo Poom.

Ametis oleva valitsusjuhina soovib Kaja Kallas saada tagasi peaministriks valitud. Ta selgitas, miks ta seda soovib: „Ma väga tänulik ja uhke, et olen saanud seda ametit pidada ning Eesti rahvast esindada. Ma tahaksin seda teha ka edasi, sest tahaks, et Eesti oleks jätkuvalt avatud, sõbralik ja läänemeelne riik. Ning viia Eesti nendest kriisidest läbi, mis meil ees on. Samuti selleks, et saaksime ära teha rohereformi, et saaksime majandusega heale järjele, et meie inimesed oleksid haritumad. Neid samme ja mõtteid on palju, mida kõike selle jaoks teha.“

Ent Reformierakonna juht ei välista ka seda, et kui on vaja muus rollis valitsuses kaasa lüüa, siis ta teeb seda. Näiteks ka Jüri Ratase valitsuses, kui valijad nii otsustavad. „Ma olen valmis ka teisi ministripositsioone täitma. Kui valija niimoodi soovib, et peaministriks saab keegi teine, keegi teine võidab valimised, siis ma kindlasti ei välista, et ma löön selles valitsuses kaasa mingis teises positsioonis.“

Valitsuse juhtimine paneb kiiremini vananema

Kaks aastat peaministriametit pidanud Kaja Kallaselt uuriti, kas vastab tõele ütelus, et poliitikas tegutsemine teeb vanaks. Kas ta on end vahel vanana tundnud?

„Ma olen kindlasti vananenud palju kiiremini kui varasemalt. Aeg on selle ameti juures hästi huvitav: päevad tunduvad palju pikemad, kui nad tegelikult on. Mingil hetkel ma märkasin, et räägin millegi kohta, et see toimus eelmisel kuul. Aga siis keegi ütles, et see oli eelmisel nädalal. See on lihtsalt selle pärast, et ühte päeva mahub kolm päeva,“ tõdes Kallas.

Meenutades aga eelmisi riigikogu valimis, siis Reformierakond ja Kaja Kallas küll võitsid need, aga jäid valitsusest välja. Kallase sõnul on ta sellest õppinud. „Eks ikka olen õppinud. Kõigepealt seda, et ehitame neid suhteid kogu aeg üles, et ei tekiks soovi Reformierakond kindlasti välja jätta, mis eelmine kord oli. Olen erinevaid asju õppinud, et neid vigu vältida,“ rääkis ta. Kuid ta arvas 2019. aastal toimunule tagasi vaadates, et siis poleks ta saanud palju muuta. „Aga kui ma vaatan kogu seda pilti, siis praeguseks on ju teada, et see polnud midagi, mida mina tegin, vaid see soov oli hoopis teises kohas.“

Kuna Reformierakonna juht rääkis suhete ehitamisest, siis päritakse temalt kohe, millised on tema suhted teiste suuremate erakondade juhtidega. Viimasel neljal aastal on avalikkuses jäänud mulje, et Keskerakonna juhi Jüri Ratasega on need rasked. „On inimesed, kellega klapid paremini, ja inimesed, kellega halvemini. Kõigiga ei ole võrdne klapp, see on selge. Tööalaselt saame kõik suheldud ja me ei peagi olema parimad sõbrad,“ vastas Kallas Ratast puudutavale küsimusele.

Aga kuis on tema isiklik läbisaamine EKRE esimehe Martin Helmega, kelle parteiga Reformierakonna vaated küll kokku ei lähe? „Töisel tasandil saan ma temaga kenasti arutatud. Me ei jaga samu arusaamu, vaateid ega visiooni, kuhu Eesti peaks minema. Martin Helme ei ole väga tujukas, on selles mõttes väga professionaalne poliitik,“ avaldas Kallas EKRE esimehe oleku kohta üllatavalt tunnustust.

EKRE kui parteiga Reformierakonna juht valitsuskoostööd ikkagi ette ei kujuta. Kallas nimetas kolm selle taga olevat põhjust: „Esiteks meie visioon Eestile on täiesti erinev: Reformierakond seisab avatud, sõbraliku, läänemeelse ja targa Eesti eest, EKRE pigem tahaks, et Eesti oleks tige, pisike ja endassetõmbunud riik. Need on kaks erinevat suunda. Ja teiseks kõik need väärtused, mida me ei jaga, ei anna meile võimalust valitsust moodustada. Kolmandaks ma tõesti ei näe, et Reformierakonna ministrid saaksid töötada EKRE peaministri valitsuses, ega näe ka ausalt öeldes seda, et Reformierakonna peaministri valitsuses töötaksid EKRE ministrid. Puhtalt selle kogemuse pealt, mis meil EKREIKE valitsusest on,“ sõnas Kallas.

Kallas pelgab, et kõrge reiting uinutab Reformierakonna valija

Nii Reformierakonna kui ka Kaja Kallase toetus on enne valimisi väga suur olnud. Seetõttu päriti Kallaselt, kas see ei või olla kahe teraga mõõk: valijad arvavad, et küll saate oma hääled ja lähevad koolivaheajale. Ja tulemused ei vastagi pärast nendele ootustele, mis praegu on.

Kallas tõdes, et see risk on kindlasti olemas. „Ükski toetus ega reiting pole ükski antud hääl. Täna on kõigil erakondadel täpselt null häält, sest häält saab andma hakata alles 27. veebruarist. Ja tõsi on see, et mina ka pelgan seda, et kõrge reiting, mida näitavad uurimisfirmad, võib meie valijaid uinutada, justkui toetus oleks olemas. Ei ole, tuleb valima minna. Seal on riskid sees, kes suudab oma valijaid piisavalt motiveerida, et toetus kajastuks ka valimistulemustes.“

Jõudes majanduse juurde, küsiti Kallaselt, miks ettevõtjad tema valitsuse peale keelt teritavad ja on rahulolematud.

Reformierakonna juht nägi selle taga toetuste jagamise juttu. „Praegu on kuidagi toimunud selline paradigma muutus, et kõik räägivad ainult toetustest. Kui varasemalt olid ettevõtjad need, kes ütlesid, et ärge sekkuge ja tehke reeglid, et saaksime vabalt toimetada, siis nüüd on jutt aga ainult toetamisest. Midagi pole teha, toetustega on nii, et need, kes saavad, ütlevad vähe, ja need, kes ei saa, ütlevad, et valed saavad. Ja lõpuks on kõik kurjad,“ märkis ta.

Reformierakonna juhti uuritakse-puuritakse rohepöörde teemal. Kas sellega poleks pidanud alustama palju varem, kui laenuraha oli veel väga odav?

„Igasuguseid asju saab tagasivaates öelda, et oleks pidanud tegema siis. Näiteks üks asi, mida ka varasemad Reformierakonna valitsused ei ole teinud, oli eestikeelsele haridusele üleminek. See oleks kergem, kui oleks tehtud varem. Aga tähtis on see, et me teeme seda nüüd,“ vastas Kallas.

Peaminister vaatab soodushindu! Viimati ostis ta soodsaid viinereid

Suure hinnatõusu tõttu on inimeste ostujõud vähenenud. Seda tunnetavad poes kõik ja tunnistas „Tööintervjuul“ ka Kallas. Seega, kas ka tema peres vaadatakse poes soodushindasid? Kui jah, siis mida ostsite viimati soodsamalt?

„Mina vaatan kogu aeg soodushindasid!“ kinnitas Kallas.

Ta mõtles natuke selle üle, mida ostis viimati soodushinnaga. „Äkki viinerid, kui ma täitsa ausalt ütlen.“

Kuid nüüd teeb rohepööre rahva vaeseks?

„Vaadake rohepööre ei vii kedagi vaesusesse. See on selline EKRE jutupunkt,“ hüüatas Kallas.

„Majanduses on erinevad revolutsioonid. Oli tööstusrevolutsioon, mis kapitaalselt muutis majanduse olemust. Ja ka siis olid inimesed, kes võitlesid sellele vastu. Aga kui see tuleb, siis need on globaalsed, Euroopa trendid. See, mida me saame teha, on aidata Eesti ettevõtteid, aidata luua raamistikku, et neil oleks võimalikult hea selles asjas toimetada. Nii nagu ka looduses: suured ei söö väikeseid, vaid kiired söövad aeglaseid. Eesti on korduvalt näidanud, et suudame olla kiired ja me suudame olla võitjate poolel. Meie ettevõtjad samamoodi. Rohereformi on vaja selleks, et majandusmudel tagaks heaolu,“ pareeris Reformierakonna liider.

Ta ei olnud nõus väitega, et inimesed peavad selle nüüd kinni maksma. „Vastupidi! Kui rohepööre oleks näiteks energeetikas tehtud varem, oleks meil elekter praegu odav. Taastuvatest energiaallikatest saadud elekter on kõige odavam.“

Kui Kaja Kallase isa Siim Kallas Reformierakonna asutas, siis oli see ettevõtjate partei. Millal kaotas Reformierakond oma ilmavaate, muutus rahvaparteiks ja seadis põhiideoloogiaks võimul püsimise?

Kaja Kallas ei nõustunud, et ettevõtlikkuse eest seismine oleks Reformierakonnast kadunud. „Eesti rahvas on väga ettevõtlik. Ei saa kuidagi vastandada rahvast ja ettevõtlikkust. Justkui ei saaks olla rahvapartei, kui toetad ettevõtlikkust. Vastupidi, me toetame ettevõtlikkust ka praegu. Kasvõi meie ideed tulumaksu reformimisel, et ei pärsiks ettevõtlikkust. Et ei pärsiks seda, et paremini edasi jõuab.“

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt aga on Reformierakonna pakutav tulumaksureform kõige kallim valimislubadus, millele katet ei ole. „See on kõik raha, mis jääb Eesti inimestele kätte, et nad saaksid seda majanduses kasutada. See pole mutiauku minev raha, vaid inimestele reaalselt kätte jääv raha. Ma tõesti arvan, et tulumaksusüsteem, mis võtab ära õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu, pole õiglane,“ rääkis Kallas.

Reformierakonna plaani kohta öeldakse kritiseerivalt vastu, et võib-olla pole väga õiglane anda väga rikastele inimestele tulumaksuvaba miinimum. Kallas ütles, et see, mis puudutab astmelist või ühtlast tulumaksu, on ideoloogiline vaidlus. „Kui lugeda kirjandust, siis võib leida argumente mõlemalt poolt. Meie seisame selle eest, et inimesed tahavad paremini elada, inimesed tahavad rohkem teenida. Ja edasipüüdlikkust ei peaks karistama,“ jäi ta endale kindlaks.

Ent ühiskonna ülesanne on seista ka kõige nõrgemate, vähem teenivate inimeste eest. Küsitlejad väljendasid arusaamatust selle üle, kuidas ikkagi Reformierakond aitab kõige nõrgematel toime tulla.

„Võin lugeda ette kõik, mis oleme juba teinud. Tõstsime pensione, tegime keskmise pensioni tulumaksuvabaks, mis jätab pensionäridele rohkem raha kätte. Pensionärid on kõige haavatavam osa meie ühiskonnast. Tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni, mis on samuti just vähem teenivate inimeste jaoks, tõstsime toimetulekutoetusi 33%, tõstsime perehüvitisi. Kõike seda, mida on vaja, et inimesi aidata nendel rasketel aegadel,“ loetles Kallas.

Aga mida teeb Reformierakond edaspidi? Kallas arvas, et kõigepealt peab saama kriisidest välja. „Kõigepealt peame tegema kõik pingutused, et see sõda lõppeks ja ei areneks kuskile kaugemale, meie pinna peale.“

Miks pole Kallas erinevalt teiste riikide juhtidest Ukrainas käinud?

Reformierakond räägib palju julgeolekust. Sellest, et on vaja riigikaitse võimet parandada ja Ukrainat toetada. Ent selle taustal torkab silma, et Kaja Kallas pole peaministrina käinud pärast sõja algust Ukrainas, kus on käinud toetust avaldamas ridamisi lääne riigijuhte. „Tööintervjuul“ küsitakse: miks nii?

„Ma käisin Ukrainas enne sõda, käisin ka tõepoolest rindejoonel. Aga alguses, kui kõik sinna läksid, et fotosid teha, siis teades, millise koormuse see ukrainlastele tõi, tundus mulle, et mul pole vaja seda pilti, näitamaks, et Ukrainat igapidi toetan. Ma olen seda näidanud oma tegude ja sõnadega,“ põhjendas Kallas sõja alguspoolel Ukrainas käimisest hoidumist.

Nüüd andis ta mõista, et tema arvates poleks sobiv seda Eesti valimiskampaania ajal teha. „Praegu on valimiskampaania ja etteheited on olnud pigem, et olen palju Eestist ära, kuigi see ei vasta tõele. Aga ma lähen Ukrainasse peale valimisi,“ lubas Kallas.

Kohe visati pall Kallasele tagasi: kas ta ütleb, et rahvas jääb vaesemaks, peaasi et Ukraina sõja võidaks? „Vaadake, kui siin ei ole julgeolekut, kui siin on sõda, siis millisest toimetulekust me üldse räägime,“ põrgatas Reformierakonna juht palli üle laua tagasi.

Kallas selgitas, et rahvas ei vaesu, kui arvusid vaadata. „Tõepoolest on nii, et eelmisel aastal esimest korda kümne aasta jooksul inimeste ostujõud vähenes. Ehk siis palgad, toetused, pensionid kasvasid aeglasemalt, kui kasvasid hinnad. Aga see oli esimene selline aasta. Me kukkusime tagasi ostujõult 2019. aastasse, kui polnud ühtegi kriisi. Kui meil on käimas Ukrainas täiemahuline sõda, mida peab meie naaber, siis oleks kuidagi vale arvata, et see meid üldse ei mõjuta. Jah, mõjutab. Me maksame seda hinda väga kallilt ja veel kallimalt maksavad seda hinda ukrainlased.“

Ta tõi esile, et hinnad juba alanevad. „Elektri hind on alanenud võrreldes eelmise jaanuariga 38%, gaasi hind 36%. Ja kui võtta päris tippaeg, siis on alanemine 78%. Kütusehinnad lähevad ka alla. Olukord läheb paremaks. Just lugesin ka uudiseid, et [elektri] börsihind on juba päris pikalt madalam, kui on universaalteenuse hind. Ehk ka ettevõtjad on samas olukorras, kus olid varasemalt.“

„Tööintervjuu“ viimases osas küsiti Kallaselt pankade suurte kasumite kohta. Kas neid peaks kõrgemalt maksustama? Reformierakonna juht nõustus, et suured kasumid tekitavad inimestes ebaõiglustunnet, kuid tõi näiteks, et kasvõi koroona põhjustatud kriisi ajal aitasid pangad nii ettevõtetel kui ka inimestel vastu pidada. „Nüüd, kui nad teenivad kasumeid, siis ütleme, et nüüd võtame selle ära. See annab siis signaali kõigile ettevõtetele, et kui hakkate teenima, siis kasum võetakse teilt ära. Sellises riigis me oleme juba olnud,“ ei kiirustanud ta kohe pankadelt lisalõivu nõudvaid hääli toetama.

Lõpetuseks uuriti Kaja Kallaselt, kuidas on ta suutnud peaministriametis oma enesevalitsust nii hästi säilitada, kuivõrd Eesti poliitikas on saanud viimastel aastatel tavaks ikka päris krõbedad ütlemised. Ta naeris seepeale ja vastas, et on leidnud selleks hea õppematerjali. „Ma teen nüüd vist reklaami, aga Äripäeva kirjastus on andnud välja raamatu „Kuidas mölakatega toime tulla?“. See on väga hea õppematerjal,“ märkis Kallas.

KONTROLL | Kui valmis kriisiks on Kallas isiklikult?

Praegu on väga keeruline aeg, väiksemad ja suuremad kriisid järgnevad üksteisele. „Tööintervjuul“ uuritakse kõigi peaministrikandidaatide käest, kuidas on nad oma kodus valmistunud ootamatuks kriisiks. Päästeamet soovitab kõikidel inimestel või peredel panna valmis nädalane kriisivaru ja on teinud selleks ka juhendi. Kas Kaja Kallasel on peamised soovitused täidetud?

Kas teie kodus on varutud vähemalt 21 liitrit joogivett inimese kohta?

Ei ole.

Kas teil on olemas aku või patareidega töötav raadio ja taskulamp?

Jah.

Kas teie kodus leidub toidu soojendamiseks mõeldud priimus?

Mitu.

Kas teil on toidupoolisest nädala püsivaru, mille seas on kõike järgnevat: paki- ja purgisupid, kuivikud, konservid, kommid ja küpsised?

Kuivikuid ei ole.

On teil kapis küünlaid, tikke ja sularaha, millega nädal aega vastu pidada?

Seda kõike on.