Eesti pürgib vesinikuoruks, kuid unistust varjutavad probleemid

Kümned Eesti ettevõtted ja asutused koondusid ühenduse Eesti Vesinikuorg alla, et arendada siin tulevikukütuseks peetava vesiniku tootmist ja kasutamist. Ent seda valdkonda kummitavad kaks suurt probleemi: tohutu energiakadu ja salvestusvõimaluste puudumine.

Tööstuses, transpordis ja soojatootmises vesiniku kasutamine näib rohepöörde kontekstis intrigeeriv, sest vesiniku põledes ei teki süsihappegaasi ega suures koguses saasteaineid. Vesiniku molekul koosneb ainult vesiniku aatomitest ning selle põlemisel ehk hapnikuga reageerimisel saab tekkida kaks asja: elekter ja vesi.

Elekter tekib näiteks vesinikuauto kütuseelemendis, kus väljast võetavad vesinik ja hapnik reageerivad eraldi katalüsaatoriga kaetud elektroodidel. Saadud elektriga toimibki auto elektrimootor.