Lang kirjutab Eesti Päevalehe arvamusveerul, et luges hämminguga Marianne Mikko viimast sõnumit, et Eestis olevat vaja kehtestada naiste õiguste tagamiseks sookvoodid.

“Olgu kohe alguses öeldud, et see idee on lihtsalt põhiseadusevastane,” lausub Lang. “Ütleb ju põhiseaduse paragrahv 12 selges eesti keeles, et kõik on seaduse ees võrdsed. Sõltumata rahvusest, nahavärvist, soost jne. Kuniks Eestis on riigikohus, ei ole seadusandjal mõtet sellist kvootide seadust vastu võtta, sest see tühistatakse riigikohtu poolt lihtsalt ära. Olgu see lihtsalt teadmiseks neile tulihingelistele naisõiguslastele, kes 2007. aasta riigikogu valimistega tahaksid riigis läbi viia feministlikku revolutsiooni.”

Langi teeb nõutuks, et Mikko rumalat juttu sookvootidest ei takista tema kolleeg, Eesti endine välisminister Ilves, kellele peaks ju teada olema, et sookvootidega kaasneks kohe surve rahvuskvootide kehtestamiseks riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametikohtade täitmiseks.

“Väide, et sookvoodid ei ole põhiseadusega vastuolus, aga rahvuskvoodid on, ajaks naerma igaühe, kellele me seda selgitada püüame,” nendib Lang.

Lähenevate riigikogu valimiste kontekstis kerkivad kindlasti taas esile ideed, mis pole küll põhiseadusevastased, kuid võivad ometi kujutada reaalset ohtu meie julgeolekupoliitikale, hoiatab Lang.

Minister toob näiteks asjaolu, et mõned inimesed nõuavad nüri järjekindlusega võru keelele eristaatuse omistamist. “Aga kui seda tehakse, siis milliste argumentidega ei anna me eristaatust vene keelele, mille kasutusareaal on võru keelega võrreldes suurem?”

Teine küsimus puudutab Eesti merepiiri, kus oleks ju vahva tõmmata Soome laht venelastele “kotti”. “Siis nad peavad meie territoriaalmerest läbi sõitma. Aga tuleks ju ka arvestada, et sellisel juhul on Vene allveelaevadel õigus sõita vee peal lippude lehvides ka Tallinna ja Naissaare vahel. Kas meil oleks sellest parem tunne,” pärib Lang.

Alanud valimiskampaania saab ilmselt olema kõigi aegade kõige populistlikum, nendib Lang. “Eesti hakkab tasapisi muutuma heaoluriigiks, seetõttu lubatakse ilmselt kokku piimajõed ja pudrumäed. Kampaania peategelaseks saab kindlasti ka Saabastega Kass, kelle eest Siim Kallas 1993. aastal hoiatas. Teadupoolest võtab Saabastega Kass kulla ära neilt, kellel seda on, ja jagab neile, kellel seda ei ole. Et järgmine Saabastega Kass saaks omakorda tulla ja võtta ära neilt ja anda kellelegi teisele. Sest muidu saaks muinasjutt otsa.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena