Meedik sõimas meningiidihaiget last litsiks
13-aastane Marge (nimi muudetud) kurtis peavalu juba koolist koju jõudes. Ööseks oli see nii suur, et vaikus vaheldus lapse kohutavate karjetega. Hommikul kohale kutsutud perearst ütles, et tegu on meningiidiga ja tüdruk tuleb kohe ravile saata. Kiirabiarst aga meningiidi tunnuseid ei leidnud, perearsti diagnoos naerdi välja, kirjutab Maaleht.
Merimetsa haiglas öeldi, et tegu on hoopis põsekoopapõletikuga. Seda asutigi ravima. Mingeid uuringuid ei tehtud. Laps karjus edasi, tal tekkis iiveldus ja pearinglus. Lõpuks hakkas kaduma kõnevõime — 13-aastane lalises kolmeaastase tasemel.
Valvearstid ütlesid, et tüdrukul pole häda midagi ja ta teeskleb. “Ta räägib sõbrannadega mobiiliga küll, ta lihtsalt ei taha teiega rääkida,” ütles üks meedikutest. Ööl vastu pühapäeva helistas Marge koju ja ainult karjus telefoni. „Mõtlesin, mida ma saan teha: kas pean haiglasse kiirabi kutsuma või,” räägib isa.
Samal ööl helistas tüdruk kümneid kordi haiglasisesel telefonil, kuid kedagi ei tulnud. Lõpuks tõusis ta, et WC-sse minna, kuid ta kukkus ja lõi näo katki. Üks valvearst teatas vanematele, et tal pole aega nende lapsega tegelda, tal on veel 60 patsienti.
Nii kestis see neli päeva, kuni üks hooldaja ütles Marge emale: “Teie laps on väga tõsises seisus, ma ei tea, miks temaga midagi ette ei võeta.“ Isa võttis ühendust tuttava tuttavaga, tohter Peep Põdderiga. Sellest hetkest hakkasid lood paremuse poole liikuma.
Kui Marge hiljem teises haiglas toibuma hakkas, oli ta esimene küsimus isale, mida tähendab venekeelne sõna suka — üks õde oli talle seda korduvalt öelnud.
Tüdruk oli pääsenud ja elanud üle kolju avamise, seda vaatamata sellele, et ta pulss oli vahepeal juba 30 löögi peale langenud ja ta aju tursesse läinud.
Merimetsa nakkuskeskuse peaarst Kai Zilmer on loost rabatud. Ta on kogunud seletuskirju ja inimestega tõsiselt vestelnud. Diagnoosi kohta lausub ta, et lapsel oli tõesti mädane põsekoopapõletik, kuid lisaks sellele ka meningiit. Proov, mis oleks kohe meningiidi olemasolu näidanud, tulnuks lapsele vastuvõtmisel siiski teha. Samas nendib ta, et ravi taktikas poleks see midagi muutnud.
Sõimu ja pehmelt öeldes hoolimatut suhtumist 13-aastasesse raskelt haigesse tüdrukusse aga ei tunnista muidugi ükski selle haigla töötaja. Võib-olla ainult valestimõistmist ja suhtlemisraskusi. “Õed ütlevad, et on käinud tüdrukut öösel vaatamas, kuid ta pole millegi üle kaevanud,” räägib peaarst.
