Savisaar ja Reiljan mures demokraatia pärast

Edgar Savisaar ja Villu Reiljan näevad murega, et poliitikud ja meedia suhtuvad eesti rahvasse kui rumalasse, mõtlemisvõimetusse ja manipuleeritavasse karja.

Savisaar ja Reiljan selgitavad Postimehes avaldatud ühispöördumises, et nende erakondade liikmed jätsid riigikogus hääletamata, sest „ei tahtnud osaleda paremerakondade tagatoalepetes”.

Nad tahavad esitada küsimuse: “Kui riigikogu liige on oma hääletamises vaba, kui vaba ta siis on?”

“See küsimus on tegelikult laiem — kas Eestis on inimestel õigus mõelda oma peaga, mõelda väljaspool neile meedias ette kirjutatud mudeleid. Ees seisab valik, kas poliitikud ja meedia annavad inimestele ette ainese, mille põhjal mõelda ning otsustada, või pakutakse ainult valmis ja ainuõigeiks sildistatud käsitlusi,” kirjutavad Savisaar ja Reiljan.

Erakonnaliidrid meenutavad, et viimastel päevadel on presidendivalimistega seoses palju räägitud põhiseadusest. Sellest teemast ei taha nemadki mööda minna. Olulisim koht põhiseaduses on nende arvates see, et president peab olema erakondadeülene.

Poliitduo seisukoht on, et ei Ergma ega Ilves suudaks olla erakondadeülene president. „Nad ei tunne eesti inimest ja Eesti ühiskonda, neil puudub side oma rahvaga.”

Samas on nad veendunud, et Arnold Rüütli puhul on tegu kahe erakonna kandidaadiga, mitte kahe erakonna juhtide kandidaadiga.

Kui paremerakonnad oleksid tahtnud demokraatlikku valimist, oleksid nad Ergma ja Ilvese riigikogus vastamisi seadnud, kirjutavad Savisaar ja Reiljan. Seda ei tehtud, sest kardeti, et Ergma saab Ilvesest rohkem hääli. „Nii otsustatigi riigikogu ja demokraatia jalge alla tallata ning hämmastaval kombel toimus see meedia heakskiidu saatel,” on Savisaar ja Reiljan imestunud.

„Loomulikult otsustasid meie fraktsioonid, et sellisest ausa mängu jõhkrast naeruvääristamisest nad osa ei võta. Nad otsustasid seda ise, erinevalt poolthääli jagavast pimedast massist.”

Savisaar ja Reiljan usuvad, et valimiskogus pääseb demokraatia võidule.

„Meil ei ole vaja valijamehi mõjutada, meie töö on juba tehtud. See sai tehtud 2005. aasta kohalikel valimistel, kui Rahvaliit ja Keskerakond said volikogudesse kahekesi rohkem esindajaid kui ülejäänud parlamendierakonnad kokku,” kuulutavad Rahvaliidu ja Keskerakonna esinumbrid.

Rahvaliit ja Keskerakond tahavad oma juhtide sõnul osutada valijameestele vaimset turvateenust — et Ilvese kampaaniameistrite pikk käsi ei pääseks valijamehi ebaseaduslikult mõjutama. Valitakse ju Eesti poliitika arengusuunda, meenutavad nad.