Repliik: Pealekaebamine elunormiks
Paistab, et politsei on alustanud Eesti ühiskonna ümberkorraldamist. Kas just heaoluühiskonnaks, aga midagi on kindlasti muutumas. Aeg selleks on ülimalt soodne. Kui iseseisvumise taastamise järel oli inimestel isikliku hakkamasaamisega tegemist nii palju, et teiste poole vaatamiseks aega ei jäänud, siis nüüd on enamik juba n-ö järje peal ja rohkem aega jääb „pehmete väärtuste“ jaoks. Politsei sellele rõhubki — sul on võimalus hoolida. Teavita meid sellest, mis on kehtivate normidega vastuolus, muutes sellega ümbritsevat keskkonda turvalisemaks. Nii täidad oma kodanikukohust.
Armsad kaaskodanikud, siit veel mõned soovitused ühiskonna paremaks muutmiseks. Autojuhid, paigaldage oma auto armatuurile kaamera, et oleks ikka kindlalt tõestatav: see auto, mis teie nina all rida vahetas, ei näidanud suunda. Ärge heitku meelt need, kellel autot ei ole — teie saite ju kindlasti telefoniga filmitud selle, kuidas halli soniga ja tumedas tolmumantlis meesterahvas maha sülitas. Kodusolijad on aga suisa kohustatud helistama, kui naabrinaine kolmandalt korruselt käis koeraga õues ja koer tegi midagi, aga naabrinaine ei kummardanud. Helistage, veel ei ole hilja!
Korrakaitsjate jaoks on tegemist ülimalt mugava lahendusega — nemad istuvad kabinetivaikuses ja valvsad kodanikud tassivad ideaaljuhul päti koos kohtule sobiliku tõestusmaterjaliga ise jaoskonda. Inimeste turvatunne on ka tagatud, sest pahategija karistus on garanteeritud. Paras! Politsei on saanud rahvale tõeliselt lähedaseks — me kõik oleme politseinikud.
Peamine on aga see, et elu läheb paremaks. Politsei on rahul, et avastamisstatistika läheb ülesmäge. Sina oled rahul, et said teisele käru keerata. Sinu abikaasa on rahul, sest sa oled rahul ja ei ela ennast välja tema peal. Sinu lapsed on rahul, sest emmel ja issil on hea tuju. Niisiis, on sul tänane heategu juba tehtud ja kaaskodaniku peale politseisse kaevatud?