Naisepeksjad pääsevad avaliku huvi puuduse tõttu
Poega kahtlustas Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Robert Saareke teise inimese löömises, kuid otsustas selle kriminaalmenetluse lõpetada, leides, et poja süü ei olnud suur. Saareke seletab kriminaalasja määruses, et raskendatavaid asjaolusid polnud ning kuna mees oli varem karistamata ja varalist kahju ei tekitatud, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.
“Kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega,” lisab ta veel. Kannatanuni pole lõpetamisteade siiani jõudnud. Mehele määras prokuratuur lõplikuks karistuseks 2000 krooni trahvi.
“Nüüd oktoobris toodi Marina jälle meie juurde, ta oli nii läbipekstud, et ta ei püsinud õieti püstigi,” rääkis Tallinna naiste varjupaiga juht Inga Mikiver. “Kodust oli ta pärast peksmist kanderaamiga ära toodud.”
Lähipäevil ongi prokurör mehele uuesti süüdistust esitamas ja seekord juba piinamises. Uue kriminaalmenetluse käigus tuvastati seitse episoodi, kus poeg on peksnud oma ema. Samuti on tuvastatud, et mees on peksnud ka oma naist ning selle eest esitatakse talle süüdistus kehalises väärkohtlemises, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu.
Kivilinna perearstikeskusest, kus Marinat raviti, kinnitati, et pärast eelmise aasta septembrikuist peksmist oli naine mitmeid kuid kodus pikali ning arst käis tal kodus. Arstide sõnul on Marina pidevalt hirmul, ka kord nende juures kabinetis vastuvõtul olles helistas poeg talle, et teda taas ähvardada. Praegu ravib vana naine end hooldushaiglas.
Võrdluseks — kui näiteks tänaval võõrast inimest pekstakse, võib avaliku korra rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga, kohus peksjat karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Ajuvapustuse tekitamise eest 3000 krooni trahvi
•• 27-aastast Nataljat (nimi muudetud — toim) on tema mees ja nende ühise kolmeaastase lapse isa peksnud juba oma kolm aastat, kuid tänavu juunis läks asi niikaugele, et mehe vastu algatati kriminaalasi. Naisele tol korral põhjustatud kehavigastuste nimekiri: ajuvapustus, verevalumid mõlemal põlvel, marrastused vasakul õlavarrel ja paremal õlal.
“Ta kartis kaua politsei poole pöörduda,” rääkis Inga Mikiver naiste varjupaigast, kuhu Natalja põgenes korra juba kevadel, enne viimast suurt peksupäeva. “Ta ütles kohe, et see summutatakse, sest mehe õde töötab politseis. Ta ei leidnud sellel mõtet olevat.” Varjupaiga naiste toel otsustas naine siiski avalduse sisse anda.
Asja menetlenud Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalia Duškina leidis, et mehe tegevus on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, see on teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Selle eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Kuid Duškina otsustas, et kahtlustatava süü kuriteos ei olnud suur, sest ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja on teinud juhtunust õiged järeldused. Ning kuna paar on otsustanud lahutada, puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning vajadus meest karistada, seletab Duškina määruses. Ka see asi jäi sinnapaika.
Ning ka Nataljani ei ole teade menetluse lõpetamisest jõudnud. Prokuratuur kinnitab, et teade saadeti tema kodusele aadressile. Kuna naine aga põgenes sealt varjupaika ja elab nüüd eraldi, sai selle kätte ilmselt mees ise. Tema abikaasale ja nende kolmeaastase lapse isale määrati teo eest 3000 krooni trahvi.
Natalja meenutab, et politseis avalduse tegemine ei kulgenud samuti kuigi libedalt. “Uurija ütles mulle, et mehed ikka peksavad. Et mis te üldse tahate — et ta teile lilli tooks pärast kolme aastat?” meenutas pettunud naine.
Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakonna politseivaneminspektor, uurija Marina Heinolainen ütles, et ta ei mäleta enam täpselt, mida ta Nataljale ütles. Samas ta tunnistas, et enamasti palub naistel, kes tulevad tema juurde avaldustega alustada nende kallal vägivalda kasutanud meeste suhtes menetlus, enne avalduse andmist tõsiselt järele mõelda. “Ütlen, et proovige heaga asju lahendada ja ära leppida,” ütles Heinolainen.
