Seapõrn pani ennustusega puusse

Pärnumaa ilmatarga Ilmar Tiismaa sõnul uurisid talumehed juba sajandeid tagasi jõuluks siga tappes seapõrna ja ennustasid selle järgi talve. Käesoleval talvel aga seapõrnaga ennustamine paika ei pidanud.

Tiismaa sõnul on samas piirkonnas elavate kodu- ja metssigade põrnad sarnased ja ainult väikeste erinevustega, kirjutab Maaleht.

Kuna metssiga on loodusele lähemal kui kodusiga, sobib ka tema põrn ennustamiseks paremini. Kuid ometi ennustas vanarahvas talve enamasti ikka kodusea põrna pealt.

Ilma ennustamiseks võetakse aluseks põrna paksus. Kui põrna esiosa on paks, tuleb talve esimene pool külm, kui keskosa paks, siis talve keskpaik külm, ja kui lõpuosa, siis talve lõpp külm.

Ilmatark Vadim Želnini raamatus “Läbi aastaaegade” on välja pakutud järgmine skaala ennustamiseks: paksus 0,5–1,5 cm lubab soojaperioodi, 1,5–2,5 cm keskmist külma ja 2,5–4 cm toob kaasa tõsise külmaperioodi. Üle 4 cm tähendab väga külma pakast.

Praeguse talve ennustuse pani Tiismaa paika detsembri algul toodud metssea põrna uurides. Põrn näitas, et talve algus (põrna paksus 2 cm) on keskmiselt külm. Edasi esiosa paksenes kuni 2,8 cm-ni, mis tähendas külmaperioodi. Keskosa põrnal lõppes poole pealt 2 cm-ga, see näitas keskmist külma. Seega võis selle aasta talveks lugeda jaanuari alguse külmaperioodi, mis oleks aga pidanud kestma veebruari keskpaigani.

Tiismaa kümne aasta kogemused põrnade abil ennustamise osas näitavad, et kolmel aastal on põrn valetanud, kahel aastal on esinenud ajalisi nihkumisi ja viiel aastal on ennustused enam-vähem paika pidanud.

Tiismaa arvates ainult seapõrnale toetudes siiski talve ennustada ei saa ja tuleb arvestada ka teiste looduses esinevate teguritega.