Andra Olm: Hooldusõigus lähtub lapse huvidest

Rohkelt kriitikat pälvinud perekonnaseaduse eelnõu käsitlustes ei ole seni kuigivõrd tähelepanu pälvinud see, et uus seadus eelistab lahutuse korral ema (seni olid vanematel seaduse järgi võrdsed õigused ja kohustused). Mis on säärase muudatusettepaneku ajendanud?

Vanematel on võrdsed õigused ja kohustused oma laste suhtes ka perekonnaseaduse eelnõu kohaselt. Kui küsimus on tõstatatud tulenevalt justiitsministeeriumi kinnitusest, et uus seadus kaitseb majanduslikult nõrgemat poolt, siis see ei tähenda, et nõrgemaks pooleks on tingimata ema.

Kui aga küsimusega peetakse silmas hooldusõiguse küsimusi, siis põhireegliks on, et hooldusõigus kuulub lapse mõlemale vanemale.

Siiski loob eelnõu võimaluse kanda lapse hooldusõigus üle ühele vanemale, kui vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Selline hooldusõiguse ülekandmise võimalus on tingitud põhimõttest, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.

Hooldusõiguse ülekandmise otsuse teeb kohus ja seejuures arvestatakse lapse huve — kui on lapse huvides, et ka edaspidi vanemad hooldusõigust ühiselt teostaks, siis kohus hooldusõigust ühele vanemale üle ei kanna. Ka siin võib hooldusõigus jääda kas emale või isale — seadus ei eelista kumbagi poolt.

Sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest näeb eelnõu ette vanema ja lapse vastastikuse õiguse omavaheliseks suhtlemiseks (§ 143). Üks vanem ei tohi takistada teisel vanemal lapsega suhtlemist, välja arvatud juhul, kui kohus on lapse huvides suhtlusõigust piiranud.

Hiljaaegu organiseerusid lahutatud isad, kes soovivad oma häält ühiskonnas kuuldavamaks teha. Kuidas sellesse suhtute? Mida soovitate isadele, kes on jäänud ilma võimalusest oma lapsega suhelda?

Lahutatud isade organiseerumine on äärmiselt tervitatav nähtus ning viitab selliste isade murele ja huvile oma laste suhtes, aidates loodetavasti kaasa ka ühiskonnas suhteliselt levinud arusaama ümberlükkamisele, justkui kaotaksid isad sageli pärast lahutust huvi lapse vastu (kui laps jääb ema kasvatada).

Kui isa (või ema) jääb pärast lahutust ilma võimalusest oma lapsega suhelda, siis ei ole reeglina tegemist seaduste ega kohtusüsteemi puudujääkidega — kohus määrab lapsega suhtlemise korra kindlaks ning vanemad peaksid koostöös seda suhtlemise korda järgima.

Reeglina on tegemist vanemate omavaheliste konfliktidega, millest tulenevalt tekib kindlaksmääratud suhtluskorra järgimisel probleeme. Sellisel juhul on vanemal õigus pöörduda vastava kohtulahendiga kohtutäituri poole, kes koostöös omavalitsuse sotsiaaltöötajaga sundtäidab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise lahendeid.

Kui teine vanem takistab sundtäitmist, siis teeb kohtutäitur kohtule ettepaneku teda trahvida.