Saarts: alternatiiviks IRL-i ja Keskerakonna liit
Valitsusliidud ei lagune Eestis harilikult sisulist laadi poliitiliste erimeelsuste pärast. Need suudetakse kompromisside või ühe poole järelandmistega enamasti lahendada.
Võimuliitude lõpp saabub siis, kui kogu valitsuse maine on languses ja üks osapool näeb teise paati minekus sobivat võimalust oma hea nägu päästa.
Ka Reformierakonnal on keeruline enda loodud koalitsioonist niisama lihtsalt minema jalutada… Küsimus pole koalitsiooni lagunemises, vaid koalitsioonisiseste jõujoonte ümbermängimises ja valijate häältes. IRL on taibanud, et toetuse tõstmiseks on vaja neil selgelt Reformierakonnast eristuda. Seni on valijate jaoks mõlemad erakonnad olnud üsna sarnased: mõlemad Pronksiöö “kangelased”, rahvuslikult meelestatud, vene-vastased, parempoolsed.
Reformierakonnale antakse selgelt märku, et esimese viiuli mängimise õigus ei kuulu selles võimuliidus ainult nendele. Seda vähemalt mitte kõigis küsimustes.
IRL oleks võinud vaidlusalustes küsimustes ka astuda Reformierakonna poolele, kuid nad ei teinud seda. Mitte niivõrd maailmavaatest tingituna, kuivõrd soovist end kehtestada ning näitamaks valijatele, et neilgi on oma eripärane nägu.