Vatikan taganeb Galilei hukkamõistmisest

Nelisada aastat pärast Galileo Galilei ketseriks kuulutamist on Vatikan valmis suure teadlase rehabiliteerima, püstitades tema ausamba oma müüride vahele.

Vatikani esindaja sõnul soovib kirik Galilei afääri lõppenuks lugeda ning jõuda kindlale arusaamisele mitte ainult Galilei pärandi, vaid ka teaduse ja usu suhete kohta, kirjutab The Times.

Koos selle Vatikani sammuga toimub rida üritusi Roomas, Pisas, Firenzes ja Padovas, et tähistada neljasaja aasta möödumist teleskoobi leiutamisest Galilei poolt. Ürituste hulgas on ka Vatikanis peetav Galilei-teemaline konverents neljakümne teadlase osavõtul ning Galilei kohtuprotsessi ülevaatamine tema omaaegsete suurimate vaenlaste, jesuiitide juhitavas Firenze instituudis.

Jaanuaris tühistas paavst Benedictus XVI visiidi Rooma Sapienza ülikooli, sest õppejõud ja üliõpilased süüdistasid teda inkvisitsiooni kaitsmises Galilei hukkamõistmise küsimuses, tsiteerides paavsti, tollase kardinali kõnet 1990. aastast. Vatikani sõnul oli paavsti valesti tsiteeritud.

Galileo Galilei (sündinud 1564 Pisas) pani kokku oma esimese teleskoobi 1609. Teleskoobiga vaatles ta kuud, Jupiteri ja selle kaaslasi. Galilei väitis kategooriliselt, et Maa tiirleb umber Päikese, mille eest tuli tal 1633. aastal seista kohtu ees, süüdistatuna ketserluses. Galilei taganes väidetest, et päästa oma elu, ja elas koduarestis kuni surmani 1642. aastal.