Ruhnu saab esimese alalise liiklusmärgi?
Märgid tekitasid saare elanike seas poleemikat, sest järskude kurvidega külavaheteel üle 30–40 km/h sõita ei saagi.
“Kuna majad on teele suhteliselt lähedal ja vahel tuleb suvel ette, et noored mehed tahavad kiiresti kuhugi jõuda. Teeolude paranedes saab veel kiiremini sõita,” põhjendas Ruhnu saarel suviti elav Triinu Lamp liiklusmärgi vajalikkust.
Samas, kui märk üles pannakse, tuleb sellest kinnipidamist ka kontrollida. Saarel aga politseid pole ja piirivalvel on oma ülesanded. Lamp arvas, et üks kiirust piirav märk võiks ikka küla piires saarel olla.
“Kindlasti tuleb külavahel roolijatel mitte kihutada, vaid mõistlikult liigelda, tagades ohutuse. Kui ohutuse tagamiseks piisab liiklusmärgist, siis me teeme seda,” ütles Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo, lisades, et liikluskorralduslike vahendite paigaldamine tuleb kooskõlastada kohaliku vallavalitsusega.
“Kui Ruhnu elanikud leiavad, et nad märke ei vaja ja oskavad ka nende abita ohutult liigelda, siis me neid ka ei paigalda. Iga saare elanik peaks olema teeoludega kursis,” lausus Kollo. Liiklusmärgid ei sobi tema arvates küla miljööga.