Roolijoodiku kaassõitja sai politseilt kuuli
Peatselt märkasidki politseinikud osutatud autot ning politseiametnik andis märguande peatumiseks. Juht eiras peatumismärguannet ning auto jätkas sõitu. Politseipatrull asus autot jälitama ning andis korduvalt sinise ja punase vilkuri ning sireeniga märguannet peatumiseks, kuid tulemusteta. Kuna sõiduki edasiliikumine oli ohtlik seal viibivatele isikutele, siis Kullamaa vallas Kullametsa küla lähistel kasutas politseinik auto peatamiseks teenistusrelva ning üritas tulistada kummidesse.
Volkswageniga pöörati pärast 10—15-kilomeetrilist põgenemist vähekasutatavale teele ning auto jäi pehmele teele kinni. Autoroolis oli 1968. aastal sündinud mees, kellel tuvastati sündmuskohal keskmine alkoholijoove.
Juht ja kolm kaasreisijat toimetati joobe tuvastamiseks ekspertiisi ning seejärel politseijaoskonda kainenema. Neljandal kaasreisijal, mehel, kes sündinud 1973. aastal, tuvastati selja piirkonnas laskevigastus ning kiirabi toimetas ta haiglasse. Mehe vigastused ei ole eluohtlikud.
Juhtumi osas alustas politsei kriminaalmenetlust, eeluurimist juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.
Juhtumit kommenteerides lausus politseiprefekt Priit Suve, et esmalt avaldab ta tänu tähelepanelikule liiklejale, kes liikluses valitsevast ohust purjus juhi näol teada andis. Teiseks märkis ta, et kahetsusväärne on, et inimene sai sellises vahejuhtumis vigastada, aga samas tegi joobes seltskond kõik selleks, et õnnetus juhtuks.
Mõistetamatu on vastutustundetu käitumine, kus istutakse autorooli, olles eelnevalt alkohoolseid jooke tarvitanud. Samavõrd vastutustundetult käituvad ka need, kes purjus inimese rooli lubavad või temaga kaasa sõitma soostuvad.
Politseiprefekt lausus, et politseiametnikud on tihtipeale raske valiku ees, nii nagu seegi kord, — kas asuda joobes juhti jälitama ja kasutada äärmise vahendina teenistusrelva, või püüda tal võimalikult pikalt kannul püsida. Kuna sedapuhku kulges jälitamine kõrvalteedel, siis tehti valik relva kasutamise kasuks.