Kiri: Mis on luksusauto?

Sotsiaaldemokraatide mõte maksustada teatud võimsusnäitajatega autod pole uus: mitmel pool maailmas kasutatakse eri maksumeetodeid, millest saadud raha suunatakse teedeehitusse, keskkonnakaitsesse ja teistesse tähelepanu vajavatesse projektidesse.

Näiteks Lätis on kehtestatud luksautode suhtes tavaautodest erinevad reeglid. Luksusautodega seotud kulutusi ei loeta ettevõtlusega seotud kuludeks, samuti ei tagastata kalli auto ostult käibemaksu. Vaatamata lätlaste maksule määratakse seal riigis luksauto ikkagi hinna järgi, mitte mootori võimsuse järgi, nagu sotsiaaldemokraadid teha plaanivad.

Võimaliku maksu mõju Eesti ühiskonnale on raske hinnata. Hinnanguliselt läheks maksu alla ligikaudu 8% Eestis müüdavatest uutest sõidukitest. Kui siin müüakse umbes 30 000 uut sõiduautot aastas, siis peaks maksu maksma umbes 2400 uue auto pealt. Maksu alla minevate autode lõppkogus on kindlasti kordi suurem, sest eriti kasutatud autode poolel on populaarsed just üle 2,2-liitrise töömahuga sõidukid.

Kuna siinsel turul on arvel ligikaudu 500 000 autot, siis „luksusautode“ kategooriasse ja maksustamisele kuulub umbes 40 000 sõidukit. Ma ei usu, et maksu rakendamine autoturule suurt mõju avaldab, sest autosid ostetakse niigi pigem vajadusele põhinedes, aga mitte maksupoliitikat järgides.

Luksautode maksu eest heaks seisvad sotsiaaldemokraatide esindajad väidavad, et suurema kubatuuriga autod saastavad õhku rohkem. Sellega on nii ja naa. Tänapäevased uued autod saastavad vaatamata suuremale kubatuurile kindlasti vähem keskkonda kui kolm aastat ja vanemad sõidukid. Kogu autotöötus teeb väga suuri investeeringuid tootearendusse ja eriti keskkonnasäästlikkusse. Reeglina on uued sõidukid säästlikumad.

Sotsiaaldemokraatide mõtte kohaselt liigitatakse luksautoks kõik masinad, mis on üle 139 kW, mis on iseenesest huvitav liigitus. Automaatselt muutuks luksautoks väikekeskklassi sportlikum (2.0 liitrise mootoriga võimsusega 147 kW) auto luksusauto, mis maksab ligikaudu 380 000 krooni. Sellist võimsust igapäevases linnaliiklemises vaja pole. Samas, kui üle 600 000 krooni maksev suur keskklassi sõiduauto, mille mootori võimsus on 120 KW, ei küündiks luksusauto kategooriani. Seega ei saa me rääkida luksusmaksust. Kui rääkida luksusmaksust, siis peaks kriteeriumiks olema ikka objekti maksumus, mitte mootori võimsus.

Autode mootori võimsus aga valitakse ikkagi sihtotstarbe järgi. Haagise vedamiseks on vaja võimsamat autot kui igapäeva liikluses. Samuti on mõningatel juhtudel mootori võimsus pöördvõrdelises seoses kütusekuluga, ehk nõrgema mootoriga kaupa transportiv sõiduk kipub tarbima rohkem kütust, kui võimsama mootoriga varustatud auto sama kauba kogust transportides.

Kui räägime keskkonnasõbralikkusest ja säästlikust suhtumisest, siis saaks maksu aluseks olla vaid CO2 heitmete tase. Just seda kriteeriumit kasutatakse automaksu alusena enamikus Euroopa riikides. Sellise kriteeriumi kasutamine annaks topeltefekti –eelistataks uuemaid ja väiksemate heitmetega sõidukeid ning maksu suurus oleks otseselt seotud konkreetse sõiduki põhjustatava keskkonnasaastega. Siis tuleks ka üle vaadata Eesti kütuseaktsiiside poliitika.