Väino Linde: politsei astus ajas tagasi!

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde arvates pole õigusriigile kohased viimase nädala jooksul avalikkuse tähelepanu pälvinud liiklustrahvide soovituslikud määrad ja ka süsteem, mis toob rohkem trahviotsuseid teinud politseinikele tulemustasu.

Ka endine justiitsminister, omal ajal samuti politseisüsteemis mõõdikuid kehtestada soovinud Ken-Marti Vaher peab politseiameti uusi juhiseid jaburaks. Mõlema poliitiku arvates on nii siseministeeriumil kui ka politseiametil mõistlik kriitikat pälvinud juhised üle vaadata, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Kui nendest soovituslikest suunistest saavad mõned politseinikud aru kui kohustuslikest ja sellega on üheselt seotud nn premeerimissüsteem, on see lähenemine probleemne ja nimetatud juhised vajavad ülevaatamist,” lisas Vaher.

Eilne Tartu Postimees avalikustas juba mõnda aega politseiametis kehtinud tulemuslepingud, mille sisuks on lühidalt see, et mida agaramalt politseinik määrab liiklustrahve, seda suurema preemia ta saab. Aktiivseimad trahvijad võivad nii saada poolaasta tulemuste eest ligi 20 000 krooni suuruse preemia.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles, et politseinikud väärivad kindlasti motiveerimissüsteemi.

“Iseasi on see, kas preemia määramise aluseks saab võtta koostatud trahvide summa,” lisas Sirk. Pikka aega politseinikuna töötanud Sirk arvas, et politsei peamine ülesanne on siiski õiguskorra tagamine ja liikluses ka õnnetuste ärahoidmine. “Kuid praegu toimuv võistlus võib nii mõneski politseinikus tekitada hasardi ja rikkujate asemel hakatakse trahvima ka seadust täitvaid autojuhte,” lisas ta.

Linde sõnul pole ta küll ei tulemustasude määramise korra ega ka trahvide määramisel soovitatava “hinnakirjaga” tutvunud, kuid ajakirjanduses esitatud andmete põhjal jääb talle mulje, et politsei on astunud ajas tagasi.

“Ma ei tahaks küll politseid võrrelda miilitsaga, kuid õigusriigis ei tohi politsei olla repressiivorganiks,” lisas Linde.

Põhiseaduskomisjoni esimehe arvates peab politseinikul säilima õigus võtta trahvi määramisel arvesse kõiki kergendavaid ja raskendavaid tegureid. Samuti ei saa politseiniku töötulemuste hindamisel arvestada määratud trahvide arvu.

Ken-Marti Vaheri sõnul saaks ta “hinnakirja” olemasolust aru, kui see oleks välja töötatud politseiasutuste tegevuse ühtsustamiseks ning aitaks vähendada liiklusõnnetuste ja nendes viga saanute arvu.

“Kui suunise oluliseks ajendiks on aga ka äkitselt tõusnud vajadus suurendada märgatavalt eelarvetulusid rahatrahvide laekumise kaudu, siis ma kahtlen tõsiselt 75–80% trahvi alammääradega suuniste andmises,” lisas Vaher.

KOMMENTAAR

Jüri Pihl, siseminister:

“Politsei töö korraldamine, näiteks patrullide eesmärgipärane asetus ja muud töökorralduslikud üksikasjad, on jäetud politseijuhtide enda otsustada.

Möödunud aasta esimese viie kuuga kaotas liikluses 73 inimest oma elu, tänavu aga oluliselt vähem — 45 inimest. See näitab, et politsei on töötanud tulemuslikult.

Samal ajal näitab statistika, et see tulemus on seotud korrakaitsepolitsei töö intensiivistamisega, mis seisneb ka rohkemate rikkumiste väljaselgitamisega.

Politsei töö tunnustamine lisatasudega ei ole mingil määral seotud raha laekumisega riigieelarvesse.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines