Vahur Afanasjev: Mökud Lääne mehed

Arvate, et välismaa mehed on voodis head? Arvate, et nende kõrval on turvaline elada? Arvate, et nad on kirglikud, truud ja rikkad? Ei ole. Erandeid leidub, ent üldiselt on tegemist harilike töllidega. Ise pead kõik ära tegema, voodis, köögis ja garaažis.

Minu jutt pole eesti mehe kibestunud soig. Elan neljandat aastat Belgias. Olen teostanud antropoloogilisi vaatlusi. Elan ühes majas Lääne mehega. Olen kuulanud, mida räägivad siin elavad eest- ja muud -lannad. Tüdrukud on mulle enam-vähem kõigest rääkinud, ja arvestades, et ma peamiselt naistega suhtlengi, on tegemist statistiliselt usaldusväärse valimiga.

Niisiis, esimene peatükk, läänetölli erinevus idatöllist. Geneetilises plaanis erinevus puudub, töll on töll. Ehk mees on mees, viisakamalt väljendudes. Mina kaasa arvatud. Fenotüübi mõttes on vahe märgatav. Erinevalt idatöllist on lääne omast on kodus vähem tolku.

Voodis on mõlemad nii ja naa, valdavalt mökud, tavaline värk. Raha pole tihti ka läänetöllidel. St Tallinna vanalinnas väljatehtud vedelikke lonksates võib Eesti tšikil ettekujutus tekkida, et raha on, aga kui bluff otsa saab, jäävad ainult võlad, vanemate maja ja museaalse väärtusega Peugeot. Jällegi valdavalt, mitte alati. Igatahes pole jõukate osakaal Läänes oluliselt suurem. Isegi suhteline jõukuse vahe on viimase viieteistkümne aastaga peaaegu hajunud.

Kirg, truudus… Tüdrukud, te olete nii armsad, kui te mehi usute. Alguses on lilled ja šokolaad, pärast on: „Ära sega, ma vaatan jalgpalli.“ Mäletate, mis ema ütles? Tuleb meelde? Aga kui ütles, siis läksite vihast roheliseks. Sõnaga, kogenematut silma on kerge petta. Kogenematut kõrva veelgi kergem. Lääne mehed räägivad välismaa keelt, naist ei saa ju päris hästi aru ka.

Sõnaga, jutud lääne meeste eelistest on joga. Illusioonid purunevad, parfüümipilv hajub. Või. Oot. Siiski on miskit püsivat lääne meestes. Nimelt see, et praktilistes asjades on nad täitsa suutmatud. Kardavad sääsehammustust nagu surma, pilti seina ei oska panna, näpitsaid majas ei ole, traati ka ei ole, korke üles ei leia, kõlari juhtmetelt isolatsiooni maha ei saa.

Konkreetne stoori: mu lähedase läänetöllist sõbra S-i tüdruk oli pasta bolognese valmistamiseks tomatiplöga ostnud. Metallpurkides, ilma avamise nagata. S pahandama, ilma naljata, kohe täitsa mölisema, et miks sa, tüdruk, ostsid need, mul pole avajat. Ehk varjama oma abitust rünnakuga. Tõin sõnagi lausumata pussnoa ning niuh-näuh olid purgid lahti.

Armsad eesti naised, on teil läänetölli tarvis? Nagu sõbranna M nentis, on Lääne meest mõttetu pidada. Siuksega pead karja juht edasi olema. Kui on tarvis verd segada ehk eestlaste geneetilist kvaliteeti parandada, võtke poolakas, võtke bulgaarlane, võtke horvaat või lätlane. Variante on. Aga eks te ise te. Eesti naine on tugev, võib-olla talle sobibki paremini lisaks lastele läänetölli kantseldada.

PS Lääne isased üleüldse on suutmatud. Mul on kodus kaks ilusat ja noort emast kassi. Indlevad peaaegu pidevalt (midagi sinna kassitoidu sisse topitakse, mis graafiku sassi ajab). Uks terrassile on pidevalt lahti, pääs sisekvartalisse avatud… Aga mitte keegi pole vaestele tüdrukutele ära teinud. Kiunuvad, ahistavad mindki.

Mõtlesin, järsku pole ümbruskonnas isaseid? Kuni avastasin kõrvalkvartalis kiimas kõutsi. Röökis, raibe, aga minu tšikkide juurde ronida ei viitsinud. Liiga suur seiklus, ja üldse, kuidas see ronimine käiski? Vot nii.