Karol Kallas: Ansipile meelekindlust Merkeliga
Homne päev toob meie pealinna Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, kelle visiidisse on meil selle esialgset tausta silmas pidades põhjust suhtuda teatud umbusuga. Seda hoolimata sellest, et tema viimased avaldused on meile soodsad olnud.
Kui üritada asjaolusid Saksamaa poolt vaadata, siis on nende jaoks venemaiste energiakandjate eksport elulise tähtsusega. Energiaäri Venemaaga on sakslaste jaoks lihtsam lahendus, siis ei pea nad taastuvenergiaallikate ning tehnoloogiate arendamisega liiga palju vaeva nägema. Sellised huvid leiavad otsese väljenduse paraku ka Saksamaa välispoliitikas.
Euroopa suurriikide juhid on Venemaa suunas öelnud küll päris karme sõnu ning Gruusia sündmusi on tauninud ka Merkel, ent üldiselt on Saksamaa aastate jooksul nimelt ärihuvide tõttu Venemaa suhtes pehmem olnud kui teised Euroopa riigid. Paraku saab Venemaa aru ainult majanduslikest jõuvõtetest, neid pole aga kuskilt näha.
Kindlasti mõistab Merkel, et Venemaa ehitab oma sõjaväge üles rahaga, mida teenivad Gazprom ja teised suured nafta- ja gaasifirmad. Pealegi on ta oma eelkäijat Schröderit koostöö pärast Gazpromiga teravalt arvustanud. Kahjuks pole meil aga põhjust oodata, et Merkel toob siia kaasa teate, et Saksamaa lõpetab koostöö Gazpromiga, nagu tegi näiteks Kanada.
Kui Schröder viimati Eestis käis, siis peaminister Ansip temaga kohtumiseks „aega ei leidnud“. Loodetavasti on tal Merkeliga kohtudes rohkem meelekindlust kui Schröderile ära öeldes, sest Eestil on tänu rahvusvahelisele olukorrale võimalus oma sõna Nordstreami asjus maksma panna. Ansipi kohus on Merkelile Eesti ootused selgelt teadvustada ning näidata, et Eestil ja Saksamaal on Venemaasse puutuvalt ühiseid huvisid ja riske.
