Sõiduki registreerimise lõiv tõuseb 1900 kroonini
Rahandusminister Ivari Padar põhjendab riigilõive suurendava seaduse eelnõu seletuskirjas, et suuremad riigilõivu määrad aitavad valitsusel ellu viia sotsiaal- ja majanduspoliitilisi eesmärke. Viimati tõstis riik liiklusregistri toimingute eest võetavaid riigilõive 2005. aasta alguses.
Kui arvestada, et autokoolid võtavad juhiloa taotlejailt samuti mitu tuhat krooni, siis võib algajal autojuhil uuel aastal juhiluba maksma minna peaaegu 10 000 krooni. Näiteks OÜ Autosõit Tartu autokoolis maksab B-kategooria algastme õpe praeguse hinnakirja järgi 6200–6300 krooni. Kuid Tallinnas on sama koolituse hind juba 8400 krooni.
Uuel aastal tõusevad ka näiteks sõiduki, väikelaeva arvelevõtmise, registriandmete muutmise, registreerimismärgi väljastamise ja eritellimusel valmistatud sõidukinumbri väljastamise riigilõiv. Kui praegu maksab auto registreerimine 1000 krooni, siis järgmisel aastal peab selle eest maksma juba 1900 krooni.
Autoregistrikeskuse pressiesindaja Timo Vijari sõnul ei karda keskus riigilõivude tõstmise eel nii suurt inimeste tungi, et eksamile pääsemiseks või autode registreerimiseks peaks ootama pikas järjekorras.
“Sõidueksami järjekord on ARK büroodes praeguse seisuga keskmiselt neli nädalat. Kui aasta lõpus peaks mahud kasvama, siis ARK garanteerib, et kõik kliendid saavad teenindatud. ARK bürood saavad töömahu kasvuga edukalt hakkama,” lisas Vijar.
Praegu võetakse iga kuu Eestis arvele ligikaudu 5000 sõidukit, ent näiteks 2006. aasta mais oli see arv ligikaudu 10 500, mis näitab Vijari hinnangul, et ARK on ka varem väga suure koormusega hakkama saanud. “Siiski ei prognoosi me väga suurt toimingute mahu kasvu, kuna viimase aasta jooksul on kehvast majanduskasvust tingituna mahud pidevalt langenud.”
Ühtekokku kavatseb rahandusministeerium koguda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsevate asutuste abil tuleval aastal riigilõive kokku üle 570 miljoni krooni. Tänavu on see summa 451 miljonit krooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi kinnitusel ei tulene riigilõivude tõstmise vajadus mitte riigieelarve aukude lappimisest, vaid sellest, et riigile on need toimingud muutunud ka tegelikult kulukamaks.
“Kui te küsisite, miks kallineb sõiduki registreerimine 900 krooni, siis eks see toiming on riigile kallimaks muutunud. Sõiduki registreerimisega kaasneb ARK-ile vastutus ja see maksab,” lisas Parts.