Passiivne positsioon tähendab Lucase sõnul Eestile infosõjas allajäämist. Praegu kujundab suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast just Venemaa telekanalite järgi oma suhtumise Eestisse, vahendavad
“Aktuaalset kaamerat”.

“Minu arvates on eluliselt vajalik, et nii Eesti kui ka Läti seaksid sisse kõrgekvaliteedilise venekeelse teleprogrammi. Te olete mõnes mõttes Venemaaga infosõjas. Kui võtate selles sõjas omaks passiivse lähenemise, siis kaotate,” selgitas Lucas.

Lucas tõi oma seisukoha kinnituseks hoiatava paralleeli Teise maailmasõja eelsest Tšehhoslovakkiast, kus 1930ndate aastate algul oli suur vaidlus, kas riigis peaks olema saksakeelne raadiokanal või peaks saated olema vaid tšehhi ja slovaki keeles.

“Patriootlikult meelestatud tšehhi ja slovaki ajakirjanikud ütlesid, et me oleme riiklik kanal ja teeme saateid riigikeeltes ning kui saksa vähemus tahab kuulata saksakeelset programmi, siis võivad nad kuulata Saksamaa programmi. Seda nad tegidki ja see oli Hitleri sudeedisakslastele suunatud poliitika alus,” selgitab Lucas.

“Eesti venelaste identiteedi kindlustamine, loomine ei saa olla Moskva hoole all. Praegu ta kahjuks seal on. Kas see on kanal või miski muu, see on otsustamise küsimus, aga sellega tuleb tegeleda,” rõhutas ka meediaekspert Raul Rebane.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena