Brüssel külmutas Eesti euroraha
Päevaleht sai enda käsutusse Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi Põhja-Euroopa riikide tegevdirektori Manfred Bescheli 17. novembril rahandusministeeriumisse saadetud kirja, milles teatatakse ühe Eesti soovitud tõukefondide maksetaotluse rahuldamata jätmisest.
Põhjuseks tuuakse, et rahandusministeerium pole suutnud siiani korraldada euronõuetest tulenevat enesehinnangut, millega tuleb Brüsselile näidata, et euroraha jagamise süsteem vastab Euroopa Liidu standarditele. Siruli teatas täpsustava küsimuse peale, et konkreetselt on juttu 120 miljoni krooni suurusest maksest.
„Täpsemalt on tegemist majanduskeskkonna rakenduskava maksetaotlusega, mis sisaldab Euroopa Regionaalarengu Fondi raames tehtud kulusid kogusummas 7 978 687 eurot,” seletas Siruli ja täpsustas, et see puudutab kõiki praegusi Eesti rahataotlusi.
Uurides ka teisi Euroopa Komisjonilt rahandusministeeriumi saadetud kirju selgub, et maksete katkestamise põhjuseks on Brüsseli poolt heakskiiduta jäetud ministeeriumi enese- ehk eurokeeli vastavushinnang. Selles dokumendis tuleb euroraha eest vastutaval rahandusministeeriumil Euroopa Komisjonile kirjeldada Eesti raha kasutamise süsteemi. 21. novembril Tallinna lähetatud kirjas teatab komisjon, et esitatud dokumendid ei ole vastuvõetavad.
Olulise osa dokumendist moodustavad Brüsseli märkused selle kohta, et rahandusministeerium saatis oma vastavushinnangu ära septembri lõpus, kuid muutis juba paar nädalat pärast dokumendi saatmist kogu oma sisestruktuuri. „Nende muudatuste tõttu tuleb teie poolt esitatud süsteemide kirjeldust ja vastavushindamise aruannet, mis kajastavad 30. mai 2008. aasta seisu, pidada aegunuks,” nendib Beschel selles kirjas.
Rahandusministeerium väitis eile, et neil polnud võimalik teisiti käituda. „Vastavushinnangu esitamise tähtaeg oli 9. oktoober. Meil oli järelikult kaks võimalust. Kas esitada see tähtaegselt ning saata pärast uue rahandusministeeriumi struktuuri jõustumist järele selgitused uue struktuuri kohta või ületada oluliselt vastavushinnangu esitamise tähtaega, mis oleks võinud kaasa tuua täiendavaid sanktsioone,” rääkis Siruli. Uus vastavushinnang esitatakse Brüsselile 19. detsembril.
Kaur Siruli sõnul on tegemist makse ajutise ootelepanekuga täpsustuste esitamise ja Euroopa Komisjoni hindamiseni. „Kindlasti ei tähenda see raha Eestile kaotsiminekut. Euroopa Komisjon pole seadnud kahtluse alla raha sihipärast kasutamist, pigem palub täpsustada süsteemide kirjeldust. Siinkohal tuleb tähele panna, et vahemakseid uuel perioodil on Euroopa Komisjon teinud üldse ainult kahele riigile — kõik teised on pidanud oma süsteeme täpsustama ja lisainfot edastama.”
Tema sõnul pole Eestil kohalike maksetega probleeme, sest riik on saanud Brüsselist kolme miljardi kroonise ettemakse.
