Putin tõi Balti riike eeskujuks
Vene peaminister Putin puudutas välisajakirjanikele antud pressikonverentsil endise Nõukogude Liidu energiasfääris toimuvat olukorda, vahendab Venemaa peaministri pressitalitus.
Ta ütles, et Venemaa on Ukrainat ainuüksi gaasi osas subsideerinud ligi 47 miljardi dollari (üle 541 miljardi krooni) ulatuses. Kokku on Venemaa subsideerinud endiseid liiduvabariike gaasi osas umbes 75 miljardi dollari (864 miljardit krooni) ulatuses.
Teema jätkuks pööras Putin tähelepanu sellele, et aastatel 2002-2003 algas Venemaa läänepiiril paiknevate uute Euroopa Liidu liikmesriikidega normaalsete, turumajanduslike gaasisuhete rajamise protsess.
Putini sõnul on kõige iseloomulikum positiivsem näide konfliktivabast majanduslikust läbimisest Venemaa ja Balti riikide omavahelised suhted.
„Te teate seda, et nende riikidega tekib meil aeg-ajalt ajutisi poliitilisi probleeme, kuid mitte kunagi, rõhutan, mitte kunagi pole me neid majandusküsimustega ühte patta pannud ja selle parimaks näiteks on, kordan veel kord – meie gaasialased suhted Leedu, Läti ja Eestiga,“ ütles Vene peaminister lääne ajakirjanikele.
„Selle tulemusena õnnestus meil viia sujuvalt sisse gaasihinna kujundamise põhimõte, mis põhineb Euroopa hinnatasemel ja Baltimaad läksid sellele üle ilma majanduslike vapustuste ja šokkideta. Kuid tahan juhtida teie tähelepanu: veel üle-eelmisel aastal me müüsime mõningatele Balti riikidele gaasi märksa madalamate hindadega kui Euroopa tarbijatele,“ lisas Putin.
Putin tõdes pressikonverentsil, et juhul, kui Ukraina ei nõustu Venemaa pakutavate tingimustega, siis tagajärjed võivad olla vägagi nukrad. Mis puudutab gaasitüli tagajärgi Venemaa jaoks, siis valitsusjuht tõdes, et Venemaal on gaasi piisavalt ja see jõuab tarbijateni täies mahus.
Putin teatas veel ajakirjanikele, et Venemaa kavatseb hakata aktiivsemalt tööle Aasia turu suunas. „Juba praegu ehitame naftajuhet Vaikse ookeani äärde. Paralleelselt sellega hakkame ehitama ka gaasitoru Hiina Rahvavabariiki ja Aasia vabaturule. Hakkame ehitama ka vedeldamise tehaseid ja tankerite laevastikku,“ lisas Vene peaminister.
Seal juures oli Putin veendunud, et selline sündmuste areng ei too endaga kaasa probleeme Euroopale. „Mercedeseid müüakse ju igal pool. Miks ei võiks meie müüa oma gaasi tervele maailmale? Me ei võta ju kellegilt midagi ära, see on ostu ja müügi õigus. Vabas turumajanduses ostetakse seda, mida tahetakse ja müüakse, mida suudetakse ja seal, kus see on võimalik, parimate hindadega,“ ütles peaminister.
Kõigil tuleb tegutseda tsiviliseeritul moel, turusuhete ja rahvusvahelise õiguse raamides – see on Putini arvates väljapääs praegusest olukorrast (gaasikriisist).
Tema sõnul pole siiani õnnestunud Ukraina poolt „varrukast kinni haarata“ ja läbirääkimiste laua taha istuma panna. Ukraina kolleegid loovad alati detsembrikuus konfliktse olukorra, mis seab ohtu gaasitarned Euroopasse ja tegelevad šantaažiga ja sellele tuleb üks kord lõpp teha, ütles Putin kokkuvõtteks.
