Haldusreform - Eestisse jääks 5 linna ja 15 maakonda

Regionaalminister Siim Kiisler on võtnud nõuks viia haldusreform ellu hiljemalt 2011. aastaks. Plaani toetavad riigikontrolör ja õiguskantsler, kuid mitte kõik koalitsioonipartnerid.

Laias laas­tus on te­ge­mist ku­na­gi­se re­for­mie­ra­kond­la­sest re­gio­naal­mi­nist­ri Toi­vo As­me­ri pa­ku­tud re­for­mi­ka­va­ga, mil­le ko­ha­selt jääks eral­di­seis­va­teks oma­va­lit­sus­teks viis suu­re­mat lin­na Tal­linn, Tar­tu, Nar­va, Pär­nu ja Koht­la-Jär­ve. Ülejää­nud oma­va­lit­su­sed lii­de­taks – ra­di­kaal­sei­ma plaa­ni ko­ha­selt ju­ba sel­leks sügi­seks – viie­teist­küm­neks oma­­va­lit­su­seks. Tu­le­vas­te oma­va­lit­sus­te pii­rid kat­tuk­sid prae­gus­te maa­kon­da­de pii­ri­de­ga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui­gi Isa­maa ja Res Pub­li­ca koa­lit­sioo­ni­part­ne­rid pol­nud Kiis­le­ri plaa­nist eil­seks veel mi­da­gi kuul­nud, tun­nus­ta­vad nad mi­nist­ri soo­vi end tões­ta­da. Sot­siaal­de­mok­raa­ti­de asee­si­me­he Ei­ki Nes­to­ri ar­va­tes pi­da­nuks Kiis­ler konk­reet­se plaa­ni laua­le pa­ne­ku ase­mel kok­ku kut­su­ma eks­per­ti­de ja po­lii­ti­ku­te töö­rühma, kes oleks re­for­mi­ka­va väl­ja töö­ta­nud.

Ees­ti lin­na­de lii­du esi­me­he, re­for­mie­ra­kond­la­sest Tar­tu lin­na­pea Ur­mas Kruu­se ar­va­tes po­le prae­gu tar­vis hal­dus­re­for­mi et­te võtta. Kruu­se pa­kub väl­ja, et oma­va­lit­su­sed ja riik võik­sid kok­ku lep­pi­da, kui­das vä­hen­da­da oma­va­lit­sus­te­le täit­mi­seks an­tud üle­san­deid.

„O­ma­va­lit­sus­te prob­leem po­le mit­te nen­de väik­sus, vaid suut­ma­tus nei­le an­tud funkt­sioo­ne täi­ta,” sel­gi­tas Kruu­se. Nii tu­li­gi Tar­tu lin­na­pea väl­ja mõtte­ga, et edas­pi­di võik­sid väik­se­mad oma­va­lit­su­sed oma­va­hel sel­jad kok­ku pan­na ja ju­rii­di­li­selt eral­di­seis­va­te­na ühi­seid tee­nu­seid osu­ta­da.

Ilma Kiisleri kava nägemata avaldasid eile aga avalikult jõu­list toetust haldusreformi läbi­vii­mi­sele nii rii­gi­kontrolör kui ka õigus­kant­sler.

Kuigi mullu sügisel teatasid reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid selge sõnaga, et ei poolda haldusreformi elluviimist, on regionaalminister Siim Kiisler välja töötanud seaduseelnõu, millega ta kavatseb juba lähipäevil valitsuskabinetti minna.

Kiisleri sõnul pole Eestil haldusreformist pääsu, sest enamik praegustest omavalitsustest ei suuda neile pandud ülesandeid täita ja majanduskriis raskendab väiksematel omavalitsustel elu korraldamisega toimetulekut veelgi.

Kuigi Kiisler ei kipu oma reformiplaani detailselt avalikustama enne, kui ta on seda tutvustanud koalitsioonipartneritele, selgitas ta, et pooldab senise 227 omavalitsuse liitmist kahekümneks omavalitsuseks. Praegustest omavalitsustest jääks haldusreformist puutumata vaid Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve ja Pärnu linn. Ülejäänud omavalitsused liidetaks maakonnapiire arvestades 15 omavalitsuseks. Praegused vallad ja linnad jätkaks osavaldade ja linnaosadena.

„Praegu on maakond nii logistiliselt kui ka märgiliselt välja kujunenud haldusüksus, mispärast ma kipun ise eelistama varianti, et maakonnast võiks saada omavalitsus,” selgitas Kiisler. Täna-homme kavatseb Kiisler esitada haldusreformi seaduse eelnõu valitsuskabineti liikmetele, paludes võimalust tutvustada seda valitsuse kabinetiistungil niipea kui võimalik.

Asjaga on kiire, sest lisaks konkreetsele nägemusele võimalikust omavalitsuste arvust on Kiisleril olemas kujutlus reformi teostamise ajakavast. Ühe võimalusena kavatseb ta valitsuskoalitsioonile välja pakkuda plaani, et omavalitsused liidetaks osaliselt juba sügiseks, kui valitakse ka kohalikke volikogusid. „Väga hea tahte korral oleks võimalik haldusreform sügiseks läbi viia, kuid see eeldaks kõikide osapoolte suurt toetust,” lisas Kiisler.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor ei usu, et selleks sügiseks on võimalik reform ära teha. „Kuid see ei tähenda, et Kiisleri plaani ei peaks arutama,” lisas Nestor.

Nestori arvates on Kiisleri reformiideel jumet, kuigi sotsid ise kipuvad toetama kahetasandilist omavalitsust, kus peale praeguste omavalitsuste korraldaksid kohalikku elu ka rahva valitud maakondlikud volikogud. „Küsimus pole omavalitsuste arvus, vaid nende suutlikkuses neile täitmiseks antud ülesandeid täita.”

Tartu ülikooli regionaalplaneerimise õppejõu Garri Raagmaa hinnangul on kahetasandiline omavalitsus kõige tõhusam, sest see aitab ajada nii ühiseid asju kui ka jätta väiksematele kohtadele teatud otsustusõiguse. Kuigi Raagmaa arvates tuleks haldusreformi kavandamist alustada juba lähiajal, ei usu ta, et sügiseks või järgmisteks parlamendivalmisteks reform ellu viidaks.

Aga kui selle aasta jooksul ei suudeta reformi ellu viia? Regionaalminister Kiisler pakub välja, et kui koalitsiooni toetuse leiab peaminister Andrus Ansipi plaan ühildada omavahel riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimised, saaks haldusreformi ellu viia 2011. aasta kevadel, mil valitakse järgmist riigikogu koosseisu. Kõige vähem toetab Kiisler võimalust, et omavalitsused liidetaks 2013. aastal, kui toimuvad ülejärgmised korralised omavalitsuste volikogude valimised.

Riigikontrolör Mihkel Oviir saatis eelmisel nädalal kõigile riigikogu ja valitsuse liikmetele kirja, milles põhjendab, miks Eesti vajab viivitamatult haldusreformi.

Riigikontrolör leiab, et majanduskriis näitab üha teravamalt vajadust põhimõtteliste muudatuste järele nii era- kui ka avalikus sektoris. „Riik januneb struktuursete reformide järele. Vajame eriti mõtlemise reformi, siis ehk teadvustame endale paremini vajadust jõuliste muudatuste järele sotsiaalsfääris, hariduses, aga ka halduskorralduses,” nentis Oviir.

Eile teatas õiguskantsler Indrek Teder, et toetab Oviiri ettepanekut, sest riigivõimul on põhiseadusest tulenev kohustus luua halduskorraldus, mis tagab isikute põhiõigused.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines