Viktor Trasberg: Eesti Panga usaldusproov

Peaminister Ansip lubab eurot juba järgmise aasta juulist. See oleks küll tore - annaks meie majandusele uut lootust ja lunastaks nii mõnegi Reformierakonna patu.

Kui ikka peetakse silmas tõesti seda, mida lubatakse, ja ei kasutata euroeesmärki kindlustuspoliisina järjekordse majanduspoliitilise läbikukkumise eest. Aga säärane tunne on seni küll valdav – viimase aasta europonnistused on olnud eeskätt kaitsekilbiks äpardunud valimislubaduste eest ning eelarvekärbete õigustamise nimel.

Mitmed arvajad on õiglaselt välja öelnud, et järgmise aasta eurolubadusega paneb valitsus ennast olukorda, kus tagasipöördumist enam ei ole. Euroga äpardumisel on valitsuse lahkumine vältimatu.

Aga eurole üleminekul on oluline ka teine suur tegija. Nimelt Eesti Pank, mille roll meie majanduse suunamisel on aga muutunud viimastel aastatel üsnagi marginaalseks. Peamiselt tegeletakse 17 kevadise majandusprognoosiga, kus loodetavalt kuskil midagi ka täppi läheb. Olgu siis tegemist majanduse pehme või kõva maandumisega!

Eesti Panga presidendi Lipstoki juhtimise all on sõltumatust Keskpangast saanud sisuliselt Reformierakonna parteikontor, mis ei julge vastanduda valitsuse poliitikale. Pigem on vaikimisi sellele kaasa noogutatud.

Eesti Pank ei saa juhtida eelarve- ja maksupoliitikat, aga ta saab anda selgeid signaale ja väljendada jõuliselt oma seisukohti.

Näiteks pole aga Keskpank kordagi julgenud midagi arvata reformierakondlikust tulumaksude alandamisest ja ettevõtte kasumimaksu puudumisest. Ometi on tegemist elementaarse õpikutarkusega, et tulumaksude alandamine suurendab nominaalset ostuvõimet ja seeläbi otseselt inflatsiooni. Just sedasama inflatsiooni, mille tõttu oleme juba kaks korda eurost ilma jäänud!

Sama jutt puudutab meie eelarve tasakaalustamise küsimust. Äkki on Keskpangal mingi oma arvamus, kuidas eelarvetulusid tasakaalustada? Kulude kärpimise jutust vist enam ei piisa? Leebe valitsuse manitsemine – „Poisid, käituge korralikult“ – ei ole see sõnum, mida Keskpangalt ootaks.

Seega tuleb sidda eurole üleminek siduda ka Eesti Panga usaldamise küsimusega. Selline survestamine peaks Keskpangale andma tagasi tema tegeliku rolli, kus Eesti majanduse edenemine on olulisem kui parteihuvide järgimine.

Kui euro tulek kolmandat korda peale tähtaja väljaütlemist läbi kukub, siis on aeg minna peale peaministri ka Eesti Panga juhtidel.