Ansip põikles koondamisrahade teemast kõrvale

Peaminister Andrus Ansip põikles tänases Vikerraadio "Reporteritunnis" kõrvale küsimusest, millistest hüvedest koondatud ilma jäävad, kui uus töölepinguseadus poolikul kujul vastu võetakse.

Küsimusele, miks võtta vastu uus töölepinguseadus vaid tööandja huvidest lähtuvalt, vastas peaminister: „Hea on öelda, et jääme jäiga tööturuga riigiks igavesti. Tööandjad ja töövõtjad leppisid seaduses kokku põhilistest asjades ja ka töövõtjate hüvedes ja töötuskindlustuse maksemäärades. Tagantjärgi tuleb muidugi öelda, et maksemäärad tulnuks tõsta 1. jaanuarist. Ametiühingute esindaja Harry Taliga väitis, et töötukassa reservid on nii suured, et sellest piisab aegade hämaruseni, aga ei piisa."

Ansip kinnitas ka, et keegi ei ole märkinud, et uue tööseaduse vastuvõtmisega koondatutele tulevikus hüvitist maksma ei hakata. Selge vastuseta jäi, millises ulatuses koondatutele hüvitist maksma hakatakse, kas vana või uue seaduse järgi. Küll aga andis ta mõista, et omal soovil töölt lahkujatele hüvitise maksmine on vähetõenäoline, juhul kui uus töölepinguseadus osaliselt rakendub. 

„Töölepinguseadus on hea seadus, aga maksemääre oleks tulnud tõsta 1. jaanuarist. Paraku tööandjad ja töövõtjad sellist lepet vastu võtta ei tahtnud," sõnas Ansip, lisades, et praeguseks on kriis käes ja töötukassal raha napib.

„Eelkõige peaks töövõtjad selgusele jõudma, kes neid esindab ja kui adekvaatne see esindus on. See oli lühinägelikkus ja see viga tuleb parandada [maksemäärade tõstmine- toim]," süüdistas peaminister kõiges ametiühinguid, kes keeldusid töötuskindlustuse makse tõstmast.

„Nüüd on see koht kus selgub, kas meil on kodanikeühiskond ka tegudes," arvas Ansip vastuseks küsimusele, kas töövõtjad ja tööandjad saavutavad kokkuleppe.