Kas eurosaadikud on Eestile kasu toonud?

Peat­selt lõpe­ta­vad oma viieaas­ta­se töö kuus Ees­ti eu­ro­saa­di­kut. Eks­per­did nõus­tu­vad, et Ees­ti ja Eu­roo­pa po­leks eri­ti mil­lest­ki il­ma jää­nud, kui saa­di­kuid seal po­leks ol­nud.

Eks­per­did, ke­da Eesti Päe­va­leht  küsit­le­s, möön­sid, et jõuga po­le kuuel Ees­ti eu­ro­saa­di­kul ol­nud mi­da­gi te­ha. Võib-ol­la po­leks Ees­til ja Eu­roo­pal ka mi­da­gi konk­reet­set nen­de kuue puu­du­mi­se kor­ral saa­vu­ta­ma­ta jää­nud, kuid ar­va­ta­vas­ti mõju­tas nen­de pu­has ko­ha­lo­lek ot­sus­ta­mist siis­ki roh­kem, kui ar­va­ta võib.

Tar­tu üli­koo­li Bal­ti po­lii­ti­ka pro­fes­sorile And­res Ka­se­kam­pi­le mee­nus täht­sa­ma­test saa­vu­tus­test ko­he Tun­ne Ke­la­mi poolt käi­ma lüka­tud kom­mu­nis­mi ku­ri­te­gu­de huk­kamõist sar­na­selt nat­sis­mi­ku­ri­te­gu­de­ga.

„Kuid mui­du­gi võib se­da võtta ka nii, et eu­ro­par­la­men­dis on li­saks 63 Poo­la saa­di­kut, kes sa­ma as­ja aja­vad,” aru­tas ta.

Kuid Ees­ti eu­ro­saa­di­ku­te te­ge­lik väär­tus pei­tub Ka­se­kam­pi sõnul pal­jus­ki näh­ta­ma­tus te­ge­vu­ses. „Laie­mas plaa­nis on kõige olu­li­sem see, kui­das nad oma frakt­sioo­ni­kaas­la­si suu­da­vad mõju­ta­da. Ehk ku­lis­si­de­ta­gu­ne lo­bi ta­ga­maks se­da, et as­jad ei lä­heks Ees­ti­le eba­sood­salt. Sel­le­ga on tih­ti nii, et tu­le­mus tu­leb väl­ja al­les siis, kui as­jad peak­sid hak­ka­ma mi­ne­ma eba­sood­sas suu­nas,” mär­kis Ka­se­kamp.

Vaata DelfiTV videot, kus sotside praegune eurosaadik Marianne Mikko räägib eestlaste tegemistest Euroopa parlamendis!

Tal­lin­na üli­koo­li rii­gi­tea­dus­te ins­ti­tuu­di di­rek­to­ri Leif Ka­le­vi hin­nan­gul ai­ta­sid se­ni­sed Ees­tist va­li­tud saa­di­kud vä­he­malt min­gil mää­ral kaa­sa Ees­ti tun­tu­se kas­va­ta­mi­se­le Eu­roo­pa Lii­dus. Ka­lev ei us­ku­nud, et se­nis­te saa­di­ku­te pin­gu­tus­test oleks mi­da­gi konk­reet­set jää­nud meie rii­gil või Eu­roo­pal saa­vu­ta­ma­ta. Ka­lev hin­das saa­di­ku­te kõige täht­sa­maks üle­san­deks kom­mu­ni­ka­tiiv­sust ehk Ees­ti sei­su­koh­ta­de tut­vus­ta­mist. „U­sun, et näi­teks Sii­ri Oviir on ol­nud sel­les osas edu­kas,” mär­kis ta.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines