JUHTKIRI: Tartu maavillased sopranod

Lõuna ning Ida endisest politseiprefektist Aivar Otsaltist jääb kergesti mulje, nagu oleks tegemist kohaliku ristiisaga. Filmidest tuttava kujuga, kes keelab, käseb, poob ja laseb ning püüab vahelduseks sõpradega kala. Delfi on nõus, et Otsalt on häbistanud politseimundrit ning ilmselt ka rikkunud seadust. Loodetavasti on tema tegemiste uurimine siiski alles Tartu võimuvõrgustike puistamise algus.

Otsalt on tegelikult ainult koolipoiss, kes on ema rahakotist kommiraha näpanud ning naabripoistega nurga taga pauku teinud. Tõeline vähkkasvaja on (kuri)kuulus korporatiivne Tartu vaim, õigemini võim. Kohaliku poliitilise, äri- ja jõustruktuuride eliidi sidemed sarnanevad seeneniidistikuga ning sellest, mida üheskoos korda saadetud, on tõenäoliselt päevavalgele tulnud vaid kaduvväike osa.

Nn Otsalti-Seli kohtuasi ei tundu telgitaguseid paraku eriti valgustavat. Otsaltile esitatud süüdistused on küllaltki marginaalse tähtsusega, pealegi kahtles kohus oma eilses määruses tõsisemate süüdistuste tõendamise võimalikkuses. Otsaltiga lähedalt seotud ärimees Neinar Selile on aga suudetud esitada kahtlustus veelgi tühisemas episoodis.

Pole üldse võimatu, et kohtunik Anneli Tanumi eilsetest seisukohtadest julgustust saanud Otsalt järgmisel ringil kokkuleppemenetlusest keeldub. Kui kohus tema tõendamises nii skeptiline on, võib kogu suure meediakära pälvinud kriminaalasi Otsalti jaoks lõppeda tühipalja rahatrahviga ebaseadusliku kalapüügi eest. Töö on küll kaotatud, aga küll nii heade sidemetega mees midagi ikka leiab.

Tartus läheb aga elu edasi. Rattad käivad ringi ja käed pesevad kätt. Luukered jäävad kappidesse. See aga on kõike muud kui tartlaste või Tartu huvides. Seega ootame prokuratuurilt nüüd vettpidavamaid süüdistusi ning tugevamaid tõendeid.