Minu arust on väga provintslik kiuselda selle üle, kui ajakirjanikud ühe või teise riigi kulul kusagil käivad. Käigu ja nähku rohkem.

Olen uhke, et Eesti Päevaleht peab ainsa eestikeelse ajalehena üleval Venemaa korrespondenti. Tegu ajakirjanduslikus mõttes pole ju mitte edasi-tagasi sõitmine, vaid kirjatükk ehk lugeja teenindamine. Siin tuleb mängu tõeväärtus ja selged hoiakud.

Idas kuhjatakse külalistele tihti nänni. Kord Singapuris olid peaministrit saatva äridelegatsiooni hotellitoad suisa üle külvatud. Mis selle kraamiga teha? Ekspress Grupi peatoimetajaid suveniiridega ära ei osta. Nänn tuleks hotelli maha jätta või väiksematele-väetimatele kinkida.

See käib minu arust ka notepad-arvutite kohta, mis Urmo Soonvaldile ja Väino Koorbergile "konverentsimaterjalide" pakis kätte pisteti. Olen aru saanud, et väiksemate-väetimate suunas need notepadid praegu teel ongi.