JUHTKIRI: Eesti võtab gaasijuhtmest ainult kahjud

Nord Streami paljuräägitud gaasijuhtmeprojekti ei takista nüüd enam miski. Venemaalt Euroopasse gaasi toimetava toru ehitamiseks andsid täna loa ka Soome keskkonnaametnikud. Valitsuse poliitiline otsus tehti Soomes juba läinud sügisel. Toru tuleb, Eesti aga on oma poliitikaga annulleerinud kõik võimalused sellest midagi võita.

Kui Eestit millegi eest tunnustada, siis järjekindluse eest. Üsna Nord Streami plaanide algusest peale on meie riik nendele vastu seisnud.

Kindlasti on mille tahes ehitamine aastakümneid puutumatult seisnud merepõhja riskitegur. Põhjasetete segipööramine vallandab kindlasti keemilisi ühendeid, mis võiks keskkonna seisukohalt pigem Soome lahe ning ülejäänud Läänemere põhja jäädagi. Selles suhtes on õigus neil Eesti teadlastel ning keskkonnaspetsialistidel, kes gaasijuhtme vastu on seisnud.

Olgem aga ausad - Eesti riik on vastustanud Nord Streami projekti rohkem poliitilistel, kui keskkonnakaitselistel põhjustel. Muutus ju Eesti vastuseis gaasijuhtmele eriti kõigutamatuks pärast 2007. aasta aprillisündmusi. Ja kui otsus vastu seista oli juba kord ära tehtud, ei tahetud end Moskva silmis nõrgana näidata. Ehk siis ollakse vastu lõpuni. Isegi, kui see tingimata kasulik ei ole.

Otsusega mitte lubada Nord Streamil gaasijuhet oma majandusvööndisse rajada kirjutas Eesti alla ka loobumisele kõigist võimalikest kompensatsioonidest. Seda võiks iseenesest ju mõistlikuks pidada, aga probleem seisneb selles, et võimalikud kahjud tekivad Soomes lahes nii ehk naa. Eesti pole aga nende korvamise arutamisel oma isolatsioonipoliitika tõttu mitte keegi.

Jah, me oleme nagu viimsed mohikaanlased, kes Soome lahe lõunakalda pankrannikult toruehitust jälgivad. Aga erinevalt laulust, kus mohikaanlased olid "uhked ja sirged, sõjakirves käes", lõpetasid mohikaanlased oma sõjaretked tegelikult üsna teistmoodi. End reservaati mänginud ning alkoholiprobleemidega võitlevate pärismaalastena.