Erna Sepp: Ülemiste õnnetus oli ainult aja küsimus
Sellest on juba tükk aega möödas, kui plaanilise uurimistööna sai vaadeldud Tallinna veeallikaid. Tšernobõli katastroofi, aga ka võimalikke diversioonide valguses oli põhivariandiks loomulikult põhjavesi.
Välja pakutud variantide ning nende tehnilis-majanduslike analüüside põhjal selgus, et põhjavee omahind on pinnaveest (Ülemiste veemajanduslik kompleks) odavam. Mis aga peamine — ta on strateegiliselt kaitstud välisreostusohtude eest.
Ent pinnaveeallikate pooldajad tulid välja oma seisukohtadega, mis põhinesid peamiselt suuremal veevajadusel (umbes 300 000 kuupmeetrit ööpäevas) ning läksid oma uurimistes Peipsini välja — kuni lõpuks selgus selle perspektiivitus.
Tagamaks pinnavee kaitset välisreostusohtude eest pakkusid veemajandajad Ülemiste kanali „kinnikatmist“ lennujaama kohal ning arvestades seda, et Ülemiste järv veehoidlana ei kannata mingit kriitikat, vee suunamist Pirita-Ülemiste kanalist torustiku kaudu otse veepuhastusjaama. Järgnesid segased ajad ning kõik jäi soiku.
Palju räägitakse inimeste tervisest ning haiguste lisandumisest. Seda ei mõjuta läbi pinnavee mitte ainult lennu-, vaid ka autoliiklus. Tuletaksin meelde mõningad andmed näiteks autotranspordi mõju kohta õhu saastatusele.
Autoregistri andmeil oli seisuga 1. juulil 2009 Eestis arvel 540 000 sõidukit, kusjuures ainuüksi juunis lisandus neile üle 1000 sõidukit. Tallinna keskklinna läbib 344 000 sõidukit ööpäevas.
Teadaolevatel andmetel sisaldavad heitgaasid ligi 280 keemilist ühendit. Kõige mürgisem neist on kahtlemata vingugaas, mida on heitgaasides kuni 12 protsenti. Kõrvuti CO-ga satub autodest õhku ligi 15 liiki teisi kahjulikke aineid atsetaalide, benseeni, 1,3–butadieeni, kaadmiumi, nikli, seleeni, tsingi, vase, plii jm. näol.
Osal neist, nn raskemetallidel, on omadus akumuleerida elavate organismide kudedes ning kontsentratsiooni kasvuga muutuda inimese tervisele ohtlikuks.
Samal ajal kasutatakse bensiini tootmises ka kemikaali MTBE, mis soodustab küll diiselkütuse paremat põlemist, aga mitte keskkonnahoidu. Seda on leitud võrguvees, sest heitgaasina ta neeldub kergesti pinnavee poolt. Taimed pole reeglina võimelised seda hävitama.
