Päästeamet: pole mõtet igasugust varustust osta
"Vaatame kogu aeg, mis on meie prioriteedid, kuidas riskid migreeruvad. Ilmselt peame varustuse prioriteetides tegema mingeid muudatusi," märkis Timberg. Tema kinnitusel on päästeametil küll kavas muretseda padjad, millega saab rasketehnikat liigutada, kuid vajadus on ka paljude teiste asjade järele. Raskepääste komplekt maksab 6-7 miljonit krooni.
Lennukiõnnetuse likvideerimise järgsel analüüsil leiti päästeametis, et otsused, mis langetati olid õiged ja edasi liiguti samm-sammult. Kõigepealt veenduti, et ei ole ohtu inimeste elule, seejärel sooviti kütus lennukist välja pumbata, kuid päästeametil sellealane kogemus puudub. Päästjate varustuses näiteks ei ole lennuki kütusepaagi võtit, mida küsiti lennujaamast, kuid mille päästjateni jõudmine võttis ka nende jaoks eeldatust rohkem aega.
Tõsi, hoolimata heast koostööst teiste ametkondadega, ei olnud kõik info päästeametile kättesaadav ja nendegi jaoks oli üllatus, et Tallinna lennuväljal puuduvad tõstepadjad, kuid Ämari lennuväli oli need endale soetanud, ja sealt ka abi saadi.
Nii lennuõnnetuse kui ka metaaniveoki ohu likvideerimise reaalne kogemus Eesti päästeteenistusel puudub, kuid mõlemal juhul saadi hästi hakkama. Kõigepealt pöörduti naaberriikide päästeteenistuste poole, kas neil on varustust või kogemust analoogilise õnnetuse likvideerimisel - kellelgi ei olnud. Timbergi hinnangul tuleb nüüd vajalike kontaktide loetellu lisada ka näiteks selliseid mahuteid tootvad firmad, sest päästjad ei teadnud, kus asub mahuti avariiventiil.
Kõigepealt kaaluti gaasi õhkulaskmist, kuid kui saadi teada, et see protseduur võtab aega kolm päeva, otsustati kõige riskantsema variandi - auto ratasteletõstmise kasuks.
