Samuti täiendas president Arnold Rüütel sõnaga “postuumselt” oma neljapäevase otsusega ajakirjanduses avaldatud ordenisaajate nimekirja kahe mehe — Jaan Anvelti ja Heino Tammemäe osas, kes on nüüdseks surnud.

Rüütel põhjendas segadust Linnu juhtumi suhtes inimliku eksitusega. “Kahetsusväärne teade kahe autasustatu, teenetemärkide komitee kaudu esitatud Jaan Anvelti ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu poolt autasustamiseks esitatud Heino Tammemäe surmast ei jõudnud presidendini enne otsuse tegemist,” tunnistas president ka neid eksimusi.

President tänas pressiesindaja vahendusel kõiki, kes eksimusele õigustatult tähelepanu juhtisid. Ühtlasi avaldas ta kahetsust, et avalikkust on eksitatud väärhinnangutega presidendi otsuse õiguspärasuse kohta, teiste hulgas on seda teinud riigiametnikud, tõrjus presidendikantselei osa süüdistusi.

Riigipea viitas põhiseadusele, mille kohaselt on presidendile antud ainuõigus annetada riiklikke autasusid Eestile teeneid osutanud isikutele.

Vastavalt teenetemärkide seadusele esitavad presidendile oma ettepanekud teenetemärkide komitee kaudu riigikogu esimees, peaminister, ministrid, maavanemad ja teised selleks seadusega õigustatud isikud. President Rüütel aktsepteeris tehtud ettepanekuid, rõhutas presidendikantselei pressitalitus.

Pressitalituse andmeil esitatakse taotlused üldjuhul 1. oktoobriks. Kuna president Rüütel astus ametisse 8. oktoobrist, siis polnud võimalik ettenähtud tähtpäeva järgida, põhjendas kantselei arusaamatust.

Teenetemärkide komitee ja selle esimees olid sellest asjaolust informeeritud. “Ka ei mõjuta protseduurilised üksikasjad presidendi otsuse õiguspärasust. Samas oli järgitud seadusest tulenevat tähtaega kuulutada teenetemärkide annetamise otsus välja kaks nädalat enne autasude üleandmist, mis toimub 23. veebruaril,” märkis presidendi pressitalituse.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena