Mati Väärtnõu: Miks me kiirustame euroga?
Selles tõi ta välja euroopaliku kultuuri arengu kuni selle hääbumiseni. Kurb tõsiasi on aga see, et Eesti juhtivad poliitikud ilmselt ei tea Spengleri vaateid arengute suhtes Euroopas.
Martin Helme tõi oma artiklis “Kroon säilitada, eurost lahti siduda” välja Euroopa Vahemeremaade maksuvõla, mis ulatub 7 triljoni euroni, ületades loodava EL toetusfondi kümnekordselt. Maailma tuntuim finantsist George Soros andis hävitava hinnangu EL majandusele ja euro tulevikule sõnades "Saksamaa tuleb sellest välja, lõhnates nagu roos, kuid Euroopa langeb allakäiguspiraali". “Eesti, Leedu ning Bulgaaria ei peaks liituma Euroopa ühisraha euroga, arvestades euroregioonis valitsevat segadust ning vahetuse väheseid eeliseid”, sõnas nende riikide valuutakomitee süsteemide arhitekt Steve Hanke.
Royal Bank of Scotland Group´i valuutastrateeg Greg Gibbs, Harvardi ülikooli majandusteaduste professor Dani Rodrik ja paljud teised juhtivad analüütikud räägivad nagu ühest suust, et juhul kui Euroopa ei leia moodust majanduse elavdamiseks, on see aastaiks pimedusse määratud. Tekkiv majanduslanguse "tuhapilv" matab loomulikult ka Eesti.
Endine euroideoloog Indrek Neivelt sõnab Ärilehele: “Mul on sel teemal paha sõna võtta, sest olen kümme aastat olnud ilmselt kõige suurem eurofanaatik, aga viimase aasta jooksul ütleb sabajuurikas, et midagi on valesti. Praegu on pilt selgem, kui oli kuu aega tagasi. Kuigi segadus on suur.”
Kreeka veebiväljaandes Ethnos Online ilmunud George Delastiku kirjutises, milles autor iseloomustab Eestit kui finantskoonduslaagrit, on kirjas: „Samas oleks täiesti mõistlik küsida: kuidas siis Eesti saavutas nii lühikese ajaga sellise finantsilise ime? Vastus on lihtne, kuid valus: hävitades eestlasi!“
Neid kümneid ja kümneid arvamusi lugedes võib täna õigustatult esitada küsimuse, miks me kiirustame euroga liitumiseks ajal, kui euro enda tulevik on pehmelt öeldes tume. Ainukesed, kes euro tulekut positiivseks peavad, on poliitikud, sealhulgas ka meie omad.
Äripäeva küsimusele “Kas analüütikud mõtlevad siis asju välja lihtsalt?” vastas peaminister Andrus Ansip: “Vaadake, vastus on „jah“. Analüütikuid on selliseid ja teistsuguseid. Neid igasuguseid kriisikuulutajaid, majanduse kokkukukkumise kuulutajaid, euro kokkukukkumise kuulutajaid, on tulnud Setust ja Saarest ja mina nendega väga kaasa ei läheks”.
Seda räägib mees, kes on 11. aprillil 2009 intervjuus Eesti Päevalehele öelnud: “Maksude tõstmine majanduslanguse tingimustes on küll üks väga halb plaan.” Ometigi tõsteti juba 17. juunil 2009 käibemaksu ja maksud on erinevate aktsiiside näol tänaseni tõusud.
Jälle oleme olukorras, kus üks poliitik peab end targemaks kui kümme spetsialisti. Tegemist on tänase valitsuse süüdimatu poliitikaga, mis ei arvesta spetsialistide arvamustega ning ei küsi rahva arvamust, vaid lihtsalt ignoreerib fakte ning hiljem otsib süüdlasi mujalt. Viimased aastad on selgelt näidanud, et valitsus koos peaministriga on pidanud kümneid kordi oma sõnu sööma, kuid sellest ei ole õppust võetud.
Euro on maksevahend, aga ka majanduse integreerimise vahend. Need ohud, millele osutavad spetsialistid, on reaalsed. Euro ei ole mingi imevahend, mis majanduse päästaks. Meie peaminister on lausunud, et meie kõige suuremaks julgeolekugarantiiks on euro, jättes mainimata, et see lause kehtib üksnes juhul, kui tegemist on tugeva euro ja tugeva euromajandusega. Vastupidisel juhul julgeolek üksnes väheneb.
Reformierakonna puhul on tegemist eelkõige valimisloosungiga ja ühekülgse info jagamisega. Üks samm jääb tegemata - rahva arvamus küsimata. Puhtteaduslikke vastuargumente pole avalikkus näinud.
Euro kasutuselevõtu eeldusena on lahendamata järgmised probleemid:
1. Valitsuse poolt on levitatud ühelaadset informatsiooni. Pole toimunud poolt ja vastu -debatti.
2. Taolised otsused peaks saama otsustatud referendumil, mitte väikese grupi poolt. Seda ei saa asendada Euroopa liiduga liitumise referendum, millel rahvas "jah" ütles. Tänaseks on toonased positiivsed argumendid muutunud negatiivseteks, maailmamajanduses on toimunud drastilised muutused.
3. Lisaks veel hinnatõusuprobleemid. Fakt on, need tulevad ja ilmselt juba sellel aastal. Analoog oli Euroopas euro kasutuselevõtul.
Täna on Eesti rahva püha kohus sekkuda Eesti valitsuse nn teerullipoliitikasse. Me ei tea, kuhu selline poliitika välja viib, aga me teame lähiminevikust, et vastutus tulemuse eest pannakse Eesti rahvale.
Euro ei ole jänes, kes eest ära jookseb. Ütleb ka Eesti vanasõna: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Mõõdame siis veel üks kord.
Seega nõuame, et Eestis kui demokraatlikus riigis korraldataks kiiresti referendum eurole ülemineku suhtes!
