Jutta Rabe: Estonialt pääsenu mõrvati!
Rabe kohtus teleintervjuu salvestamise eesmärgil Estonia viimase vahimadruse Silver Lindega, kes kinnitas kahe tunnistaja juuresolekul, et viibis Kalev Vahtrasega ühes palatis. Linde tunnistab, et Turu haiglas viibides pandi ta Vahtrasega ühte palatisse. Vahtrasel oli küll madal kehatemperatuur, kuid muid vigastusi mehel ei olnud, kinnitab Linde. “Vahtrast soojendati soojade tekkidega,” kirjutab Rabe, edastades Linde sõnu.
Linde väitel viidi Vahtras ühel hetkel minema. “Läksin teist kolleegi, Victor Psnetsoid vaatama, ja tulime siis koos Kalevi juurde, kuid siis oli ta juba koos voodiga minema viidud,” kinnitab Linde. Kui Linde küsis haigla õelt Vahtrase ümberpaigutamise kohta selgitusi, öeldi talle, et mees viidi üle ühte teise haiglasse.
Rabe kirjutab, et kontakteerus pärast Lindelt tunnistuse saamist Turu haigla tollase peaarsti Antti Järskalaineniga. Järskalainen keeldus Rabele informatsiooni edastamast, viidates andmekaitseseadustele, kuid rääkis, et talle meenus üks kummaline seik Estonia hukupäevast.
Järskalaineni sõnul telliti samale haigele Rootsist helikopter, et teda Rootsi transportida. Peaarst nägi hiljem protokollist, et meespatsient suri enne, kui kopter Turu haiglasse kohale jõudis. “Millegipärast transporditi mees aga siiski Rootsi edasi,” rääkis peaarst Rabele.
Järskalainen pidas seda kummaliseks, sest surnud patisente ei transpordita kunagi edasi. Pealegi viidi kõik eestlasest surnud hoopis Helsingisse kohtuarstlikku meditsiiniinstituuti.
Rabe kirjutab oma pöördumises politsei poole, et Vahtrase pääsemist kinnitas Turu haigla ka mehe abikaasale Ruth Vahtrasele. Hiljem öeldi talle aga, et mees leiti merest surnuna.
Vahtras on pääsenute hulgas ka mitmes nimekirjas, ühes nimekirjas on lisatud ka mehe kehatemperatuur. See on küll madal, kuid surnute temperatuuri ju ei mõõdeta, spekuleerib Rabe.
Ruth Vahtrase sõnul olid Eestisse saadetud mehe surnukehal peksmise jäljed. Keha oli kaetud verevalumitega ning kaelal olid torkehaavad. Rabe sõnul lahati surnukeha abikaasa protestidest hoolimata Soomes. Surma põhjuseks märgiti hüpertoonia. Ühel paberil on kirjas, et Kalev Vahtras uppus laeva juures.
Ruth Vahtrasele enne hukkunu kodumaale toimetamist Eesti kaitsepolitseis näidatud piltidel hiljem surnukehal avastatud ning nähtud vigastusi ei olnud. Ruth Vahtrase arvates oli kapos nähtud fotodel pildistatud tema magavat meest, mitte surnud inimest. “Eestisse toodud keha oli aga elanud üle midagi kohutavat. See ei sarnanenud piltidel olnud mehega,” on Vahtras varem ajakirjandusele öelnud.
Soome kohtuarstliku meditsiini laborist kinnitati Rabele, et surnukehale tekkisid vigastused, kui see jõudis kiviklibusele rannale. Ruth Vahtrasele koju saadetud riided olid aga vigastuseta, ainult veidi verised. Rabe peab seda kummaliseks. Samuti välistab see Rabe sõnul asjaolu, et mees oleks kopteri trossi otsast merre kukkunud. “Riided oleks siis rebenenud,” väidab Rabe oma pöördumises.
Kalev Vahtrasega ühes päästeparves viibinud laevakokk Peeter Palgunov on tunnistanud, et kui tema parvelt minema viidi, jäi Vahtras sinna täies elujõus.
Reisiparvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembril teel Tallinnast Stockholmi, õnnetuses hukkus 852 inimest, eluga pääses 137.
