Eurobaromeeter: eestlased usaldavad Euroopa Liitu
40 protsendile eurooplastest valmistas kriisi ajal peamist muret majanduse olukord, 48 protsenti eurooplastest oli mures töötuse pärast ning 20 protsendile tegi muret hinnatõus ja inflatsioon.
Suurem osa eurooplastest teab, milliste oluliste väljakutsetega Euroopa Liidu riigid silmitsi seisavad: 74 protsenti vastajaist on nõus, et nende riik vajab tuleviku huvides reforme (Eestis 62 protsenti) ning 71 protsenti on tulevaste põlvkondade hüvangu nimel nõus reformid läbi tegema. Eurooplased ei tea kindlalt, kuidas majanduse taastumist kõige paremini ergutada, kuid 74 protsenti vastajaist usub, et riigi eelarve puudujäägi ja võla vähendamiseks võetavate meetmetega ei kannata oodata (85 protsenti Rootsis, 84 protsenti Ungaris, 83 protsenti Saksamaal). Eestis oli seda meelt 62 protsenti vastanuist.
2010. aasta kevadise Eurobaromeetri tulemustes väljenduvad kodanike kasvavad ootused Euroopa Liidu suhtes: üha rohkem eurooplasi usub, et kriisi vastu võitlemisel ei ole parimas positsioonis mitte USA ega G20, vaid Euroopa Liit (26 protsenti). Eestis nõustus sellega 28 protsenti küsitletuist.
Samuti kasvab nõudlus majandus- ja rahanduspoliitika tugevama kooskõlastamine järele Euroopa Liidu tasandil. 75 protsenti kodanikest tahab, et Euroopa majanduse juhtimine oleks tugevam. Toetus majanduse juhtimisele on tugevaim Slovakkias (89 protsenti), Belgias (87 protsenti) ja Küprosel (87 protsenti) ning see suurenes oluliselt mitmes riigis, eelkõige Soomes ja Iirimaal (võrreldes 2009. aasta sügisega +13 protsendipunkti). Eesti näitaja on selles küsimuses üks madalamaid: majanduse tugevamat juhtimist pooldab 64 protsenti küsitletuist, mis on kaks protsendipunkti võrra suurem kui 2009. aasta sügisel.
Võrreldes teiste eurooplastega suhtuvad eestlased üsna jahedalt ka Euroopa Liidu poolse järelevalve tugevdamisse kõige olulisemate finantskontsernide üle: kui Euroopas toetab seda seisukohta keskmiselt 72 protsenti, siis eestlaste seas kõigest 59 protsenti.
Samas oli eestlaste usaldus Euroopa Liidu institutsioonide vastu 2010. aasta mais Euroopa kõrgeim – 68 protsenti. Kogu Euroopas oli usaldus Euroopa Liidu institutsioonide vastu kõrgem kui riikide valitsuste või parlamentide vastu (vastavalt 42 protsenti, 29 protsenti ja 31 protsenti), kuigi kriisi haripunktis ELi usaldusväärsus langes (2009. aasta sügisel 48 protsendilt 42 protsendile).
Uuringust selgub, et võrreldes 2009. aasta sügisega kasvas Eestis ja ka Ungaris kõige rohkem nende inimeste hulk, kes uskusid, et kriisi mõju tööturule on saavutanud oma haripunkti (+19 protsendipunkti). Eestis oli seda meelt 59% vastanuist, mis oli Rootsi ja Taani järel kõrgeim näitaja. Kõige rohkem vähenes selle arvamusega nõustujate hulk Kreekas (–18) ja Portugalis (–10).
Kriisil on olnud oma mõju ka kodanike seisukohtadele Euroopa Liidu kohta: 40 protsenti eurooplastest seostab Euroopa Liitu euroga (kasv 2009. aasta sügisega võrreldes 3 protsendipunkti), 45 protsenti võimalusega Euroopa Liidu piires vabalt reisida, õppida ja töötada (–1) ning 24 protsenti rahuga (–4).
Enamik eurooplasi kinnitab, et EL on majanduse elavdamise strateegias Euroopa 2020 seadnud õiged prioriteedid: 92 protsenti jagab arvamust, et tööturgude moderniseerimisel tuleks silmas pidada tööhõive taseme tõstmist ning et vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute aitamine tuleks võtta prioriteediks. 90 protsenti toetab majandust, mis kasutaks vähem loodusvarasid ja paiskaks õhku vähem kasvuhoonegaase.
