„Kaitseväelased ei lähe minema enne, kui maja on täielikult maatasa,“ rääkis kella 17 ajal Delfile Kirde kaitseringkonna teavitusspetsialist Marina Loštšina. „Töid viivad läbi pioneeripataljoni kaadrikaitseväelased ja lõhkajad, eeltööde juures olid ka ajateenijad, kes puurisid seintesse augud. Praegu käib olukorra analüüs ja B-plaani elluviimine.“

Kolm tundi hiljem, kell 20 ütles Loštšina, et veel üks kolmandik majast on õhku lastud, kuid ilmselt katkestatakse tööd öö saabumise tõttu kuni laupäevani ja objekti ümbrust jäävad valvama kaitseväelased.

Maja ei kukkunud Loštšina sõnul esimesel katsel kokku seetõttu, et kaitseväelased ei osanud ette näha Nõukogude ehituse eripärasid. „Nõukogude ajal ehitati nagu jumal juhatas, osa ehitusmaterjalidest läks „vasakule“ ja asemele pandi midagi muud. Nii et polnud võimalik ette näha, mis kõik selle maja sees on. Kaitseväelased tegid küll väga head tööd ja ettevalmistus oli põhjalik – seda tõestab kas või see, et kõik kõrvalmajade aknad jäid terveks.“

Hüljatud elumaja rajas Nõukogude ajal armee ehitusbrigaad. Kui Vene sõjavägi lahkus ja omavalitsus võttis neilt vara üle, siis see maja jäi arvele võtmata, kuna ehitusjärelvalve puudus ja mingeid dokumente ei olnud. Hoone on seisnud tühjana juba üle 20 aasta ja muutunud varisemisohtlikuks. Ümberkaudsed elanikud hakkasid muretsema, et lapsed käivad ohtlikus majas mängimas ja seetõttu pöördus vallavalitsus kaitseväe poole.

„Kaitsevägi nõustuski kogemuste hankimise nimel appi tulema, ühendades maja varistamise oma õppeprotsessiga,“ selgitas Loštšina.

Vaata Delfi lugeja saadetud videotest esimest plahvatust ja selle tagajärgi!