“Möödunud aastal sai kaantevahele raamat “Kaotatud kodud”. Selles raamatus on kirjas Eesti omandireformi sundüürnike lugu aastatel 1989-2009. Kogu materjalide kogumine kestis aastaid,” rääkis Kalda, et pärast raamatu ilmumist pöördus tema poole väga palju inimesi, kes ei oska eesti keelt.

“Otsustasime, et tuleks teha ka tõlge, kuid selle maksumus ei olnud meile taskukohane. Seega tuli alustada raamatust resümee kirjutamise ja väljaandmise tööga. Ma olen tõesti õnnelik, et saime hakkama ja resümee on kaante vahel eesti, inglise, saksa ja vene keeles.”

Omandireformi raamat valmis tekkis Kaldal mõte kirjutada ka teine raamat. “Selleks tuli suve jooksul inimestega kohtuda. Ma sõitsin selleks Pärnusse, Viljandisse, Võrru jne., kuid need polnud enam meeldivad kohtumised,” rääkis Kalda, et see oli väga raske. “Kokku on lugusid sadu. Loodan, et jõuame varsti need kirjapilti saada ning töörühm alustada lõpliku ettevalmistamisega alustada.”

Suve kõige meeldivamaks kohtumiseks peab Kalda kohtumist Otepää lähistel perega, kes olid elanud Tallinnas ja pidid lahkuma oma kodust 1987. aastal.

“Olen alati öelnud, et poliitikasse tulin selleks, et lahendada sundüürnikele tekitatud ülekohust. Ma arvan, et sellega ka tegelesin suve jooksul. Kuulates neid tundide viisi ja anda ka nõu ning nii mõnelegi aidata kiri kirjutada või bürokraatia kadalipp läbida,” lausus ta, et tema jaoks oligi puhkuseks mööda Eestimaad sõitmine ja inimestega suhtlemine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena