Jüri Mõisa vabadus ei maksa rohkem kui minu oma
"Punkt 39. 01.07.2009 saati kehtib TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 sätestab töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. See määrus asendas varem kehtinud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“, mis oli kehtestatud palgaseaduse § 2 lg 7 alusel.
Sellest lähtuvalt on hüvitise suurus ühe päeva alusetult võetud vabaduse eest (4350 : 30) x 7 = 145 x 7 = 1015 krooni. Mittevaralise ehk moraalse kahju saab lugeda selle summaga hüvitatuks lähtuvalt põhimõttest, et kõigi vabadus maksab ühepalju.
Väljamaksmisel arvatakse halduskolleegiumi seisukoha järgi poolest hüvitise summast maha tulumaks, mille määraks on TuMS § 4 lg 1 järgi 21 %. Sellest lähtuvalt saab kannatanu ühe päeva eest netosummana kätte (1015 : 2) + (1015 : 2 – 21 %) ≈ 911 krooni. (Vrd RKHKo 17.12.2009, 3-3-1-72-08, p 15 ja 17.)"
Kas mina kodanikuna peaksin nüüd leppima sellega, et kõigi vabadus maksab ühepalju ja selle hind on 911 krooni päevas? Kõlab nagu kõrgel ja kaugel kõigi kodanike eest sõlmitud kartellikokkuleppe, mida kapo võib usinalt revideerima hakata.
Sellega, et Jüri Mõisa vabadus ei maksa rohkem kui Ege Hirve oma, olen ma nõus. See isegi meeldib mulle. Aga et minu vabaduse hind on 911 krooni päevas - no kuulge, isegi poolearulised ei saaks sellega leppida, tervemõistuslikest rääkimata.
Kuid see on ultraliberaalsusest vahutavate ja isikuvabadust, individuaalsust, isekust ülistavate reformistide igapäevane kohtupraktika. Et nemad seda "sõltumatut" kohtusüsteemi roolivad, on avalik saladus, mida ainult libekeelsel Rein Langil pole julgust kaamerate ees tunnistada. Kõrgete ametnike ja riigikogulaste palku arvutame riigis keskmise järgi, lihtrahvale kompenseerime alampalga järgi.
Erinevalt silmakirjalikest liberaalidest on vabadus sotsiaaldemokraatide jaoks ikka verega kirjutatud lipukirjaks olnud, mille hinda on veel raskem määratleda kui surnud kassi oma. Ja suhteline on see vabaduse hind ka tunnetuslikult. Trellide taga istudes tundub kogu maailma raha liig tühine vabadustundega võrreldes ja vabaduses olles on muud teemad tähtsamad kui kohtusüsteemi brügelismid.
