Uuring: NATOl oleks Balti riikide Vene rünnaku eest kaitsmisega raskusi

Rootsis valminud uuringu kohaselt ei suudaks Balti riigid iseseisvalt Venemaa sõjalisele rünnakule või sõjalisele survele pikalt vastu panna, ent ka NATO võime Balti riike aidata on piiratud.

Rootsi armee erus olev kindralmajor Karlis Neretnieks kirjutas Rootsi kaitseuuringute agentuuri 2011. aasta strateegiaanalüüsi kogumikku artikli NATO võimest kaitsta Balti riike Venemaa sõjalise rünnaku eest.

Neretnieksi hinnangul suudab Venemaa neutraliseerida Balti riikide enda kaitsejõud üsna kiirelt. Venemaa rünnakut aitaks heidutada kahe või kolme NATO brigaadi paigutamine Balti riikidesse, ent Neretnieks peab küsitavaks, kas NATO julgeb oma vägesid transpordilennukitega Balti riikidesse tuua olukorras, kus Venemaa õhutõrjekompleksid S-300 ja S-400 katavad suure osa Balti riikide õhuruumist. Venemaa ja Valgevene ühendatud õhutõrjesüsteemi mahasurumine võtaks NATO jaoks nädalaid, kui see üldse võimalikuks osutub, kirjutas Neretnieks.

Lisaks tugevale õhutõrjele on Venemaal siin piirkonnas maavägesid, mis on nii arvukuselt kui varustuselt Balti riikide vägedest tohutult üle. Venemaa saab ka teatud osa vägesid mujalt kiiresti siia piirkonda tuua.

Neretnieks on üsna kriitiline Balti riikide sõjaliste võimete osas. Kõigil kolmel on tema sõnul üks, tagasihoidlike võimetega jalaväebrigaad, mis Eestil ja Leedul on natuke paremini varustatud kui Lätil. Täielikult puuduvad moodsad jalaväe lahingumasinad ja tankid.

Õhutõrjevõime on puudulik. Puuduvad lahinglennukid ja mereväed tegelevad vaid miinitõrjega. Kõigis kolmes on olemas vabatahtlik riigikaitse organisatsioon, mis tegeleb peamiselt kohalike ülesannete ja saabuvate välisvägede toetamisega.

“Balti riikide võime vastu pidada sõjalisele rünnakule on seega väga piiratud. Nad peaksid toetuma suures osas NATO õhutoetusele nii õhukaitseks kui ka vaenlase edenevate maavägede peatamiseks. Toetavad maaväed peaksid kohale saabuma mõne päeva jooksul, et omada operatsioonidele mingitki mõju. Just sellest vaatenurgast tuleb vaadata arutelu NATO vägede või varustuse püsivast paigutamisest Balti riikidesse,” kirjutas Neretnieks.

Liitlaste võime Balti riike abistada on Neretnieksi hinnangul samuti küsitav. USA võime Balti riike aidata on kõige suurem, ent USAl pole siinkandis kuigi suuri vägesid. Saksamaa ja Suurbritannia vähendavad oma vägesid ja Poola korraldab oma sõjaväge ümber. Kõigile kolmele riigile on omane vägede moderniseerimise edasilükkamine rahanappuse tõttu.

Neretnieks lisas, et NATO Euroopa liitlastel puuduvad peaaegu täielikult logistilised võimed selleks, et Läänemere piirkonnas suurejoonelisi operatsioone korraldada. Seetõttu pole Saksamaalt ja Poolast lähtuva suure maismaaoperatsiooni planeerimine usutav.