Linnar Priimägi: Vorm ja vormistus

21. juuni ajakirjandus tõi kaks tähelepanuväärselt seotud uudist. Esiteks: „Kõrghariduse kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu tegi haridusministrile ettepaneku mitte anda kunstiakadeemiale õigust viia läbi arhitektuuri ja ehituse doktoriõpet."

EKA teaduskraadid on muidugi rakenduslikud, „doktor“ tähendab seal enamasti midagi muud kui teadlast. Aga igal juhul midagi head. Samal ajal „sai nõukogult akrediteeringu Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja ehituse doktoriõpe“. Arhitektuuri kõrgtase ootab nüüd haridusministri Jaak Aaviksoo otsust, et kolida kunstiakadeemiast tehnikaülikooli.

Seepeale nentis kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani kohusetäitja Toomas Tammis, et „sisuliselt ei koolita tehnikaülikool siiski arhitekte, vaid ehitusinsenere“. Niisiis kõrgtasemel kunstnike asemel kõrgtasemel insenerid. 

See on nüüdisühiskonna tendents, millele juhtis tähelepanu Juri Mihhailovitš Lotman artiklis „Teadus ja tehnika“ (vt Tallinna Ülikooli väljaantud kogumikku „Непредсказуемые механизмы культуры“ 2010). Mõlemad, nii teadus kui ka tehnika, orienteeruvad uuele, kirjutab ta, kuid teaduse ja kunsti uudsus on loominguline, avastuslik, tehnika uudsus aga üksnes tehnoloogiline, teostuslik. Looming ei ole mitte innovatsioon, looming on kreatsioon.

Et tehnilist innovatsiooni peetaksegi Eesti ühiskonnas teadusloominguks, häirib juba hulk aega. Ja selle hiilgavat näidet pakkus teine 21. juuni Postimehes ilmunud artikkel, kaitseministeeriumi asekantsleri Ingvar Pärnamäe ditüramb „Võidusammas nagu riik“. Ta kirjutab: „Sammas sümboliseerib edukalt ka praegust Eesti riiki – sisult konservatiivne ja alalhoidlik, vormilt tipptehnoloogiline ja uuenduslik.“ 

Siin ongi konks! Ta ajab segi vormi ja tehnilise lahenduse. Vorm on kunstiline mõiste, sellega tegeldakse kunstiakadeemiates, tehnilise lahendusega seevastu tegeldakse tehnikaülikoolides. Kantsler ei saa aru, et vormilt on sammas tönts, jässakas ning agressiivne, meenutades nende kuvandijoonte poolest madalalaubalist sõjakat nuiaga gorillat. Kas selline tõepoolest sümboliseerib praegust Eesti riiki? Kaitseministeeriumi asekantsler arvab, et küll. Mingi enesekriitika või?

Rahval on seda 133 000 000 krooni eest püstitatud risti kõhe, võõristav vaadata. „61,5 protsenti pole rahul Vabaduse väljakule ehitatud Vabadussõja võidusambaga,“ loeme sealtsamast kõrvalt. See on imagoloogiline probleem. Kinnimakstud rumalus. Et tolle rumaluse autor Rainer Sternfeld (keda tema erakonnakaaslane, toona kaitseminister Jaak Aaviksoo 2009 autasustas III klassi teeneteristiga „monumendi loome- ja ehitusprotsessis silmapaistva panuse andmise eest“) on nimelt Tallinna Tehnikaülikooli kasvandik, räägib iseenese eest.

Linnar Priimägi on TLÜ imagoloogia õppejõud.